Kui põllumees rullib, siis meeste tervis ruulib!
Helesinised silopallid Eestimaa põldudel näitavad hoolivust ja toetust eesnäärmehaiguste võitluses ning aitavad pöörata tähelepanu haiguste ennetamisele.
.png&Resolution=72&Compression=80&Width=846&Height=400 )
Helesinine värv on eesnäärmevähi sümboliks. Trioworldi helesinist silopallikilet ostes toetab põllumees rahaliselt Tartu Ülikooli Kliinikumi Meestekliinikut ning nende mobiilse meestearsti kabineti tegevust maapiirkondades.
Usume, et kampaanias osalemine annab Eesti põllumeestele võimaluse aidata meestel teadvustada eesnäärmehaiguste varajase avastamise vajalikkust. Keegi pole haiguste eest kaitstud, aga meil on võimalus anda oma panus.
Ligi 40 000 helesinist silopalli
Baltic Agro tootejuhi Tiina Meikari sõnul on Baltic Agro nii naiste- kui ka meestehaigustele aidanud aastaid tähelepanu tõmmata ning Eestimaa põllumehed on kampaaniatega alati innukalt kaasa tulnud. Eelmisel aastal oli Eesti põldudel helesiniseid silopalle ligi 40 000.
“Tootjate poolne positiivne suhtumine meeste tervisele tähelepanu pööravale kampaaniale annab julgust ja kindlust jätkata ka edaspidi. Trioworldi sinist silopallikilet kasutanud põllumehed kiidavad lisaks heategevuslikule momendile ka seda, et värviline pallikile on oma venivuse ja torkekindluse poolest kvaliteetsem,” ütles Meikar.
Vali helesinine ja toeta meeste tervist! Kutsume Eestimaa põllumehi osalema meeste tervise kampaanias ja pallitama oma rohusilo helesinise silokilega.
Baltic Agro annetab koos põllumeeste ja kile tootnud Trioworldiga iga müüdud silokilerullilt kolm eurot Tartu Ülikooli Kliinikumi mobiilse meestearsti kabineti tegevuseks. TÜ Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku juhi ja meestearsti Margus Punabi sõnul on november niiöelda vuntsikuu, kus traditsiooniliselt meeste tervis fookusesse tõstetakse, ent tegelikult on mehed oodatud Meestekliiniku vastuvõtule aastaringselt. Alates 35. eluaastast soovitatakse terviseuuringutele tulla terviseriskide avastamiseks ja ennetamiseks ning alates 40.-50. eluaastast alustada regulaarse eesnäärme kontrolliga.
Mehed - käige kontrollis!
“Soovitan meestel eesnäärmevähi vältimiseks jälgida toitumist ning vähendada menüüs loomse rasva ja liha hulka. Eriti hoolikad peaks olema need, kel on suguvõsas antud haigust varem esinenud,” selgitas Punab. “Valmistame just ette uut hanget mobiilse meestekabineti jaoks, et sellega tuua meestearsti teenus meestele lähemale ja pakkuda kompleksset abi kõigi meestehaiguste korral.”
Tänavu juba teist korda kampaanias osalenud mahetootja ja Palli farmi peremees Raido Raba leiab, et mobiilne meestekabinet on väga hea ettevõtmine, sest tihtilugu on meestel arsti juurde minek tähtsate tegemiste nimekirja lõpus, ent kui testimise võimalus peaaegu koju kätte tuleb, siis aitab see rohkem haigust avastada.
“See paneb külas ikka kõik mehed mõtlema, et peaks laskma ka ennast uurida. Tegemist on tõeliselt hea kampaaniaga ning loodan, et mobiilse meestekabineti tegevus jätkub ka järgmistel aastatel. Ettevõtjale ei ole rulli pealt üks euro rohkem maksta suur kulu, pealegi mulle tundub, et sellest helesinisest rullist saab rohkem kilet,” ütles Raba.
Eestis on eesnäärmevähk üks sagedasemaid meestehaigusi, suremuse osas on Eesti Euroopa esirinnas. Siiski on tegemist korrigeeritava haigusega, kuid selleks tuleb see varajases staadiumis avastada. Eesnäärmevähi kontrollis võiks mehed alates 40. eluaastast käia vähemalt korra aastas.
Baltic Agro toetus sai kajastust ka portaalide Postimees, Põllumajandus.ee ning BNS veebilehtedel.
Uuring meeste tervisest
Uuring sai inspiratsiooni kodanikualgatuse korras läbiviidud kampaaniast „Pikema sõpruse päev“. Tegemist on liikumisega, mille eesmärk on panna mehi rohkem hoolima iseenda ja sõprade tervisest, et Eesti mehed elaksid kauem ja tervemana. Eesti meeste oodatav eluiga sünnihetkel oli 2020. a 74 eluaastat, mis on oluliselt vähem võrreldes Põhjamaadega, samuti võrreldes Eesti naistega.
Ühtlasi on leitud, et Eesti mehed kasutavad kuni 50. eluaastani tervishoiuteenuseid vähem kui naised ning kui lõpuks jõutakse arsti juurde on vajalikud tervishoiukulud oluliselt suuremad kui naistel
Uuringu kohaselt hindas oma tervist heaks või väga heaks 59% meestest. Terviseprobleemide esinemine oli sagedasem meeste hulgas, kes töötasid ala- või suure ülekoormusega või, kes tegid peamiselt füüsilist tööd.
Kehamassiindeksi alusel oli normaalkaalus mehi vaid 28%, rasvunud oli iga neljas (27%). Kõrgele metaboolsele riskile viitav vööümbermõõt (VÜ ≥ 102 cm) oli kolmandikul (36%) ning sellele riskile viitav vööümbermõõdu-pikkuse suhe oli normist kõrgem kolmel neljandikul (77%) meestest. Rasvumine suurenes koos vanusega ja oli seotud peaaegu kõikide kehvade tervisenäitajatega (kehv tervise enesehinnang, kõrge vererõhk, valuvaigistite tarvitamine, testosterooni taseme langus e. hüpogonadism, erektsioonihäirete olemasolu, kehvad maksanäitajad ja vaimse tervisega seotud probleemid).
Uuringu raames tuli esile mitmeid täiendaviad üldtervisega seotud probleemkohti. Näiteks valusid oli viimasel kuu jooksul tundnud 62% meestest, nendest pooled olid tarvitanud valuvaigisteid. Kolesterool oli normist kõrgem 73% meestest ja kõrge vererõhk tuvastati pooltel (55%) meestest. Metaboolne sündroom esines vähemalt igal kuuendal mehel (15%), kuid prediabeeti ja diabeeti esines suhteliselt vähestel (4%). Maksanäitajad olid korrast ära igal kuuendal mehel. Kliiniliselt olulise depressiooni sümptomeid esines vähestel (4%), uneprobleeme ja isu suurenemist oli igal kümnendal (11%, 9%), energiapuudust või kurbust oli tundnud iga kahekümnes (6%). Võimalik eesnäärme haigus (kõrgenenud PSA-tase) oli igal kuuendal mehel (15%). Peaaegu sama paljudel (18%) esines mõõdukas või tõsine kusemishäire. Selge hüpogonadism ehk normväärtustest madalam testosterooni tase oli 6%-l, piiripealne tulemus oli 10–20%-l meestest. Üheksal mehel kümnest oli püsiv seksuaalpartner ning samavõrra oli mehi, kes olid oma sõnul seksuaalselt aktiivsed, kõigist meestest oli oma seksuaaleluga rahul 69%. Seksuaalhäiretest esines kõige sagedamini seemnepurskehäireid (21%) ja erektsioonihäireid (18%), peamiseks probleemiks oli liigvarane seemnepurse ja nõrgaks jääv erektsioon. Seksuaalse huvi langust tõi esile 14%-l meestest. Peaaegu kõik meeste spetsiifilise ja vaimse tervise näitajad, aga ka tervise enesehinnang, rahulolu tööeluga olid paremad meestel, kes olid (vaba)abielus. Igapäevaselt suitsetas 14% uuritud meestest, endisi suitsetajaid oli 39%. Alkoholi tarvitas tervist ohustaval määral (16 või enam alkoholiühikut nädalas) 11% meestest, kuus või enam alkoholiühikut tarvitas vähemalt ühel korral nädalas 15% meestest.
Tutvun Tervise Arengu instituudi ja Tartu Ülikooli Kliinikumi koostöös läbi viidud uuringuga.
Järeldused ja soovitused meestele üldise tervise osas
Iga kolmas uuringus osalenud mees oli vööümbermõõdu (VÜ) järgi ja iga nelja kehamassiindeksi (KMI) alusel rasvunud. Rasvumine oli seotud paljude kehvade tervisetulemite ja -näitajatega (kehv tervise enesehinnang, kõrge vererõhk, sagedasem valuvaigistite tarvitamine, kehvad maksanäitajad ja madal testosterooni tase, erektsioonihäired aga ka vaimse tervisega seotud probleemid). KMI ei pruugi olla parim mõõdik indiviidi tasandil rasvumise ja terviseriskide hindamiseks, soovituslik oleks mõõta ka vööümbermõõtu, see võiks jääda alla 102 cm. Samuti on terviserisk madal kui vööümbermõõdu ja pikkuse suhte tulemus jääb alla 0,5. Lisaks kehamassiindeksile ja vööümbermõõdule tuleks regulaarselt kontrollida vererõhku ja kolesterooli näitajaid. Uuring näitas, et normist kõrgem vererõhk oli ligi pooltel ning neist omakorda vähem kui pooled tõid välja, et neil oli varasemalt diagnoosinud kõrge vererõhk. See võib viidata sellele, et ligikaudu pooled mehed pole oma kõrgest vererõhust teadlikud. Normist kõrgem kolesterooli näit oli kolmveerandil meestest. Vererõhku peaks kontrollima igal aastal, kuid alates 30. eluaastast peaksid vererõhku sagedamini (näiteks koduse vererõhuaparaadiga) kontrollima isikud, kellel on pärilik foon südame-veresoonkonna haiguste avaldumiseks või on varasemalt olnud vererõhk kõrgenenud. Sagedamini peaksid vererõhku kontrollima ka need, kellel on suurem individuaalne risk, näiteks liigne kehakaal (KMI ≥ 25 ja/või vööümbermõõt ≥ 102 cm), raske füüsiline töö, vähe aeroobset kehalist aktiivsust, suitsetamine (nii tava- kui e-sigaretid), diabeet. Kui vererõhk on pidevalt kõrge (RRs ≥140 mmHg või RRd ≥ 90 mmHg) ja/või väga kõikuv, võiks täita vererõhupäevikut ning tuleks minna perearsti keskusesse konsultatsioonile. Samuti on oluline muuta oma elustiili tervislikumaks.
Üle 40aastased mehed võiksid kolesteroolinäitajaid kontrollida vähemalt kord aastas. Normist kõrgemate kolesterooliväärtuste korral tuleks minna perearsti keskusesse konsultatsioonile ning ühtlasi muuta oma elustiili.
Vali tervislikud eluviisid, see aitab kehakaalu ja vererõhku kontrolli all hoida.
Soovitused meestele tervislikuks elustiiliks Kristjan Pomm, meestearst. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, Meestekliinik kliinikujuht
- toituda mitmekesiselt: tarvitada rohkem marju, puu- ja köögivilju, sh kaunvilju (vähemalt 500 g päevas nimetatud toiduaineid päevas), kala ning täisteratooteid ja pähkleid-seemneid. Tarvitada vähem magusaid piimatooteid; sea- ja veiseliha; magusaid ja soolaseid näkse ning suhkrurikkaid karastus- ja mahlajooke.
- mitte ületada päevast soovituslikku soolatarbimise piirkogust (6g ehk umbes 1 teelusikatäis). Soolatarbimist saab kontrolli all hoida ise toitu valmistades (kasutades alternatiivseid maitseaineid), vältides toidule söömise ajal soola lisamist ja toite ostes pakenditelt nende soolasisaldust jälgides;
- minimeerida istumisaega ja teha vähemalt 150 min aeroobset mõõduka või 75 minutit tugeva intensiivsusega kehalist aktiivsust nädalas; lisakasu on kui vähemalt kahel korral nädalas teha lihaseid tugevdavaid harjutusi);
- hoiduda sõltuvusainetest, sealhulgas vältida nii tavasigarette kui ka alternatiivseid tubakatooteid (sh e-sigaretid, huuletubakas);
- mitte liialdada alkoholiga;
- magada piisavalt.
Lisaks on oluline õppida stressiga toimetulekut ning olla positiivse ellusuhtumisega. Panustada heade (partner)suhete loomisele ja hoidmisele ning hoida enda vaimset tervist. Kõrge vererõhk, liigne kehakaal (eriti vööpiirkonna rasvumine), suitsetamine, liigne alkoholi tarvitamine ja kõrge LDL-kolesteroolitase on peamised Eesti meeste tervisekaotuse põhjustajad. Kõikide nende tegurite negatiivset mõju tervisele saab vähendada muutes elustiili ja vajadusel õigeaegse meditsiinilise sekkumise abil.
Eesti mehe tervis on ta enda kätes.