Heategu, mis toob inimesi linnast maale

Vaid paarikümne minuti sõidu kaugusel Tartust asuvad kaks külakeskust, mida ühendab tegus spordiklubi ning kogukondlik proaktiivsus. 2020. aasta suvel kuulutas Baltic Agro välja heategevusliku projektikonkursi, millega elavdada maapiirkondade elu. Üheks toetuse saajaks osutuski just SA Vara Sport, mis ühendab omavahel Vara ja Koosa külad Tartumaal ning mille erinevaid üksuseid kasutavad igapäevaselt ka paljud linlased.

Kultuuri hoidmine pole kuhugi kadunud

Vara ja Koosa asuvad tänase haldusjaotuse alusel Peipsiääre vallas, kuid ajaloolises Maarja-Magdaleena kihelkonnas, mida võib pidada rahvusliku ärkamise üheks kultuuriliseks hällipaigaks. Tänaseks pole kultuuri hoidmine ning kogukondlik koostegemine kuhugi kadunud. Kui paljudes teistes väikekohtades on probleem inimeste, eriti noorte puuduses, siis Vara-Koosa piirkonnas tegijaid jagub. ,,Tartu linn on ju tegelikult ligidal ja rahvast on palju. Nii omakandi inimesi kui ka linnast, kes käivad siin sportimas. Spordisaalid on nädala sees alati broneeritud, kui nüüd see viiruseaeg välja arvata,“ kirjeldab kaht spordihoonet ühendava SA Vara Sport tegemisi Madis Avi. Toimuvad nii treeningud, rahvatantsu proovid, spordi- ja lastelaagrid ning muudki. ,,Siit on pärit isegi naiste indiaka maailmameistrid,“ muheleb Avi, kes oma kodukandis ääremaastumist ei tähelda ning leiab, et kui ise leida väljund oma väikekohale, on huvi tekkima küll.

Vaatamata suurele huvile ning spordisaalide hõivatusele, pole spordiklubi pidamine siiski täielikult isemajandav. „Saame vahendeid nii vallast kui ka muudest allikatest, sest täielikku iseseisvust sellises valdkonnas saada nii väikeses piirkonnas on võimatu. Ikkagi on vajalik projekte kirjutada ning leida viise, kuid sellise liikumise vedamiseks ei saa motivatsioon olla kasumlikkus – tuleb näha suuremat pilti. See ühendab inimesi ja muudab meie elu kvaliteetsemaks.“ Madis Avi rõhutab ka seda, et spordielu arendamine on kultuuri osa ning alati kui saavutatakse mõni „töövõit“ või rajatakse toetajate abil mõni uus vahend, kasvab ka kohalike inimeste uhkusetunne.

Toetusega värskendati olemasolevat

Läinud suvel ootas Baltic Agro erinevaid ettepanekuid ja projekte, millega elavdada maaelu, kultuuri ning noorte sportimisvõimalusi. Vara kandis tunti muret populaarse skate-pargi üle, mis oli ajahambast ning aktiivsest kasutamisest tingituna kasutamiskõlbmatuks muutunud. „Pidime pargi maha võtma, kuna see muutus juba ohtlikuks ning polnud enam kasutatav. Kuid vajadust selle järgi tõestas pargi populaarsus, sest selle võimalusi kasutasid nii kohalikud, ümberkaudsed kui ka spetsiaalselt selleks siia sõitnud inimesed,“ kirjeldab projekti eesmärki Avi. ,,Uuendamine, värskendamine ning kogu kompleksi korrashoid on meil pidev töö ja investeerisime läinud aastal sellesse lisaks Baltic Agro poolt antud 5000€ ka lisavahendeid. Kui mõelda noorte peale, kes on piltlikult meie homne, siis need pargid ja spordirajatised on nende kogunemiskohad. Parimas mõttes. Nii treenimise, sotsialiseerumise, enesearendamise kui -teostamise mõttes,“ kirjeldab investeeringute suuremat pilti Madis Avi ja tõdeb, et see on suurepärane, kuidas ka suurettevõtted seda mõistavad.

,,Mõlemad pooled peavad olema motiveeritud - nii ettevõte kui ka kogukond.“

Skate-parki kaasajastamine ning korrastamine toimus kiiresti ning projekt valmis pea kuu ajaga. ,,Mõlemad pooled peavad olema motiveeritud – nii ettevõte kui ka kogukond, sest muidu ei sünni tulemust. Kui ettevõte saab aru, et maapiirkondade toetamisega muutuvad need atraktiivsemaks inimestele, kes nende valdkonda panustada saaksid, siis see on nende tuleviku „põllumaa“; Kui kogukond on motiveeritud oma kodukandi eest seisma ning seda ka ise oma initsiatiivil parendama, on ka nende keskkond parem. Kuid kui toetusi võetakse lihtsalt millegi rajamiseks, mida keegi kasutama ei hakka, siis see ei tööta ühegi poole jaoks kasulikult,“ võtab Avi toetamiskultuuri kokku.


Vara spordiplatsVARA SKATE-PARGI toetus

Madis Avi tunnistab, et kontakt Baltic Agroga on alati olnud ning omavaheline suhtlus nii äri- kui kogukonnahuvide alusel on olnud aktiivne ning sellises dialoogis saavad mõlemad pooled alati kasu.