Maisi sordivõrdluskatsed
2023. aastal rajasime maisi sordivõrdluskatse taaskord kahte piirkonda: Lääne-Virumaale Muuga PM põllule ning Põlvamaale Krootuse Agro põllule. Kõigist katsesortidest korjati analüüsimiseks kaheksa taime. Taimed viidi koristuskõrguselt lõigatuna Kuusiku katsekeskusesse, kus tehti taimiku analüüs ning seejärel taimed hekseldati laboratoorseks analüüsiks.
Kasvuaja ilmastik
Mais soojalembelise kultuurina vajab kasvuks ja arenguks piisavalt soojust, seetõttu on oluline kasvukoha efektiivsete temperatuuride summa (ETS) vegetatsiooniperioodil. Efektiivseks temperatuuriks loetakse ööpäeva keskmist temperatuuri üle +5°C. Sellest alates algab taime vegetatsiooniperiood (seemne idanemine, vegetatiivsete või viljakandvate taimeosade teke jne). Kui temperatuur langeb alla 5°C, siis taim veel ei hukku, kuid kasv ja areng peatuvad.
Maisi puhul lähtutakse enamasti aktiivsete temperatuuride summast (ATS), mille puhul liidetakse kokku vegetatsiooniperioodi keskmised ööpäevased temperatuurid, mis ületavad 10 C.
Tabel 1. Aktiivsete ja efektiivsete temperatuuride summa katsepunktides
| ATS | ETS | |
|---|---|---|
| Krootuse Agro | 2233 | 1574 |
| Muuga PM | 2128 | 1487 |
Andmed põhinevad katsepõldude läheduses asuvate Cordulus ilmajaamade mõõtmistulemustel.
2023. aasta oli aktiivseid temperatuure arvestades maisi kasvatamiseks väga sobiv aasta. Võrreldes kahe eelneva aastaga kogunes aktiivseid temperatuure mõlemas katsekohas üle paarisaja kraadi võrra enam. Juunikuu esimestel päevadel esinenud öökülmad küll pidurdasid maisi kasvu ja oli piirkondi, kus kogu lehestik oli hävinenud, kuid kasvukuhik jäi terveks ning tänu soojale taastus mais üsna kiirelt.
Mõlemas katsekohas langes temperatuur alla 0 kraadi 28. mail ning 2. juunil. Lõuna-Eestis oli temperatuur isegi madalam. Kerget külmanäpistust oli kõigil sortidel, kuid katsepõllud taastusid väga hästi.
Aktiivseid temperatuure kogunes enam Lõuna-Eestis ning sademeid kogunes mõlemas piirkonnas sarnaselt (tabel 1 ja 2). Koristasime Krootusel katset kahes osas, et hinnata, kuidas hilisem koristusaeg mõjutab maisi kvaliteeti. Koristuste vahele jäi 10 päeva.
Tabel 2. Sademed
| Krootuse 2023 | MUUGA 2023 | |||
|---|---|---|---|---|
| 09.10 koristus | 27.09 koristus | |||
| mai (19.05-31.05) | 0 | 0 | mai (18.05-31.05) | 10 |
| juuni | 43 | 43 | juuni | 34,75 |
| juuli | 62 | 62 | juuli | 93,5 |
| august | 145 | 145 | juuli | 68,5 |
| september | 34,75 | 33,5 | september | 68,25 |
| oktoober (01.-09.10) | 68 | 0 | oktoober (01.-03.10) | 22,25 |
| Sademeid kokku: | 352 mm | 283 mm | 297,25 mm | |
Laboratoorne analüüs
Silomaisi puhul on eesmärgiks saavutada tera vahaküpsus, samas ka NDF kiu madal sisaldus ja hea orgaanilise aine seeduvus, lisaks ka kõrge tärklise sisaldus. Tera küpsedes loomulikult taim vananeb, seega kiu sisaldus tõuseb ja seeduvus langeb. Silomaisi sortide puhul pööratakse tähelepanu "stay green" omadusele, mis tähendab, et taim püsib kauem roheline ja kiu seeduvus on heal tasemel ka siis, kui tera on vahaküpsuse faasis.
Miks lehm vajab hästi seeduvat kiudu? See on tema seedesüsteemist ja ainevahetusest tulenevalt olulisim energiaallikas! Siin on teinegi seos - mida vanem taim ja kõrgem kiu sisaldus, seda madalam söömus ja toodang. Piimaveisele söötmiseks on sobiv maisi NDF sisaldus vahemikus 370-420 g/kg/KA, tärklise sisaldus 300-400 g/kg/KA ja orgaanilise aine seeduvus 73-78%.
Maisisilos sisalduv tärklis on oluliseks vatsabakterite energiaallikaks, mida kõrgem on tärklise sisaldus maisisilos, seda enam on võimalik asendada märkimisväärne osa teravilja tärklisest lehmade ratsioonist.
2023. aasta on üllatanud positiivselt väga kõrge tärklisesaagikuse poolest. Kõrged temperatuurid ja augustikuu sademed on kõrge tärklisesisalduse aluseks.
Muuga PM
Külv: 18.05.2023
Külvinorm: 75 000 seemet/ha
Koristus: 03.10.2023
Kasvupäevade arv: 139
Kuivaine saagid on esitatud protsendina meie standardsordist Aalborg (FAO 170). Aalborg on juba mitmeid aastaid meil katsetes väga häid ja stabiilseid tulemusi näidanud sort.
Kõrgema kuivaine saagi hetkari kohta andis Põhja-Eestis sort Amaizi. Amaizi paistis silma ka väga kõrge tärklisesisalduse poolest. Amaizi on ka eelnevate aastate sordivõrdluskatsetes esirinnas olnud väga hea kvaliteedinäitajatega. Saxon (FAO 175) näitas samuti väga kõrget kuivaine saagikust ning tärklise sisaldust. Aalborgist madalama kuivaine saagi andsid Larson (FAO 170) ja Promise (FAO 175), kuid ka neil on väga hea tärklise sisaldus. Eelmisel hooajal oli Larson Muuga PM sordivõrdluskatses kvaliteedi osas üks silmapaistvamaid sorte, näidates kõrget tärklise sisaldust ning ka NDF kiu sisaldus ja orgaanilise aine seeduvus olid väga head.
Ka Primino (FAO 190) ja Conclusion (FAO 190) näitasid kõrget tärklise sisaldust ja standardsordist kõrgemat kuivaine saagikust. (Joonis 1)
Joonis 1. Muuga PM
Sort Amaizi on oma kõrge saagikuse juures väga heade kvaliteedinäitajatega, neutraalkiud 348 g/kg/KA ja madal ligniinisisaldus näitavad, et loomale on ta hästi omastatav (tabel 3). Seda kinnitab ka antud katse parim orgaanilise aine seeduvus - 81,3. Sealjuures on kõrge ka tärklisesisaldus 436 g/kg/KA. Kõrgeim oli tärklisesisaldus Saxonil - 438 g/kg/KA, sarnaselt Amaizile oli tal hea neutraalkiu sisaldus 342 g/kg/KA ning orgaanilise aine seeduvus kõrge 80,8. Head kvaliteeti näitab ka aastaid katses olnud Aalborg, tärklis 415 g/kg/KA, neutraalkiud 358 g/kg/KA ja seeduvus 79,9. Aalborg on sort, mis talub hästi tärkamisjärgset stressi, näiteks juuni alguse külmalainet. LG sort Conclusion oli antud katses madalaima ligniinisisaldusega, madal oli ka neutraalkiu sisaldus - 353 g/kg/KA ja kõrge nii tärklisesisaldus 406 g/kg/KA kui ka orgaanilise aine seeduvus 81,2.
| MUUGA PM | FAO | Energia | Org. aine seeduvus | Tärklis | Neutraalkiud | Ligniin |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Conlusion | 190 | 11,6 | 81,2 | 406 | 353 | 12 |
| Primino | 190 | 11,6 | 77 | 364 | 399 | 19 |
| Amaizi | 180 | 11,7 | 81,3 | 436 | 348 | 14 |
| Aalborg | 170 | 11,6 | 79,9 | 415 | 358 | 15 |
| Larson | 170 | 11,5 | 79,8 | 371 | 393 | 14 |
| Promise | 175 | 11,6 | 81,1 | 432 | 332 | 14 |
| Saxon | 175 | 11,6 | 80,8 | 438 | 342 | 15 |
Krootuse Agro
Külv: 19.05.2023
Külvinorm: 75 000 seemet/ha
Koristus: 27.09.2023/09.10.2023
Kasvupäevade arv: 132/144
Ka Lõuna-Eestis näitas Amaizi (FAO 180) suurepäraseid tulemusi nii saagikuse kui kvaliteedi osas. Kõrgeima kuivaine saagikuse tõi Primino (FAO 190). Standardsordist kõrgeima kuivaine saagikuse tõid ka Larson (FAO 170) ja Saxon (FAO 175). Veidi vähem kuivainet andsid Conclusion (FAO 190) ja Promise (FAO 175). Kõigi katsesortide tärklise sisaldused olid väga head. Eriti tugevalt paistsid silma kõrge tärklise sisalduse poolest Amaizi ja Larson.
Joonis 2. Krootuse Agro
Lõuna-Eesti katses olid kvaliteedinäitajad veelgi paremad (tabel 4). Taaskord näitas kõrge saagikuse kohta head tulemust Amaizi. Neutraalkiud 295 g/kg/KA, madal ligniin, tärklisesisaldus 481 g/kg/KA ning orgaanilise aine seeduvus 83,3. Kõige parema seeduvusega oli sort Larson, seda tänu väga madalale ligniini ja neutraalkiu sisaldusele 286 g/kg/KA. Samuti oli Larsonil antud katse parim tärklisesisaldus 496 g/kg/KA. Madalaim ligniinisisaldus oli sordil Saxon, tänu väiksele neutraalkiusisaldusele 294 g/kg/KA oli selle sordi seeduvus üks parimaid, 83,1. Saxoni tärklisesisaldus oli samuti kõrge - 463 g/kg/KA.
| krootuse agro | FAO | Energia | Org. aine seeduvus | Tärklis | Neutraalkiud | Ligniin |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Conlusion | 190 | 11,5 | 77,9 | 377 | 383 | 16 |
| Primino | 190 | 11,7 | 80,6 | 407 | 328 | 15 |
| Amaizi | 180 | 11,8 | 83,3 | 481 | 295 | 10 |
| Larson | 170 | 11,9 | 83,6 | 496 | 286 | 11 |
| Aalborg | 170 | 11,7 | 82 | 496 | 286 | 11 |
| Saxon | 175 | 11,8 | 83,1 | 450 | 291 | 12 |
| Promise | 175 | 11,3 | 74,4 | 323 | 432 | 19 |
