Tali- ja suvirapsi taimekaitse

Suvi-ja taliraps moodustavad oma kasvupinnalt olulise osa teraviljade järel, tänaseks hinnanguliselt u 85 000 ha. Kui aastaid tagasi kasvatati Eestis põhiliselt suvirapsi, siis tänaseks on talirapsi osakaal tõusnud kuni kolmandikuni rapside kogupinnast. Taliraps on kõrgema saagipotentsiaaliga, ületades suvirapsi keskmisi saake vähemalt kahekordselt. Tänu laienenud sordivalikule ja sügisese agrotehnika täiustumisele on talirapsi talvekindlus parem kui aastaid tagasi.

Rapsi agrotehnikas on taimekaitsetöödel ja nende ajastamisel oluline osakaal. Kaudselt algab see juba põlluvalikust, seejärel vastavalt olukorrale tõrjevõtete valikust ja ajastamisest.

Rapsi taimekaitsest lähemalt

Ubrohtude tõrje

Rapsi soodsa kasvu eelduseks on hästi ja ühtlaselt ettevalmistatud muld, mis tagab peene seemne ühtlase ja kiire idanemise. Samuti on see eelduseks mullatoimeliste herbitsiidide nagu Butisani ja Sultani paremale toimele, mis soovitatavalt pritsitakse kohe pärast külvi, et kasutada maksimaalselt mullas olevat niiskust. Juhul kui on väga põuane, võib pritsimist sademete ootuses edasi lükata - kuid mitte kauaks, sest nende preparaatide toime umbrohtude pärislehtede faasi jõudmisel jääb kesiseks. Nimetatud mullaherbitsiidid tagavad olukorra, kus raps saab kiiresti ja konkurentsivabalt kasutada nii mullaniiskust kui valgust, seda nii kevadel kui ka talirapsi puhul sügisel.

Kui põllul on raskesti tõrjutavaid umbrohtusid nagu ohakad, kesalill või puju, siis võib hiljem rapsi pärislehtede faasis kasutada Lontreli. Ja kui eelpool nimetatuile on lisaks ka ohtralt maltsa, siis Galerat. Kõrreliste umbrohtude, nagu orashein ja teised, tõrjel võib kasutada Agili, Targa Superit jt selleks ettenähtud tooteid.

Kahjurite tõrje

Soodsates tingimustes tärkab raps 5-7 päevaga. Sügavama külvi, liigniiskuse, külma või põua tingimustes hiljem. Tärganud rapsitaimi tuleb hoolikalt jälgida ja maakirpude ilmumisel hinnata nende kahjustuse ulatust ning taimede vastupidavust. Kriitiline on see just kevadel suvirapsi puhul, sest päevased kõrged temperatuurid võivad põhjustada maakirbu massilist rünnet. Kuna tänaseks on seni turul olnud rapsi kahjuritõrje vahendit sisaldavad puhised keelatud, siis saab seda olukorda lahendada vaid pritsimisega, milleks on soovitatav kasutada kontaktseid insektitsiide nagu Fastac, Cyperkill jt.

Taimiku kasvades on järgmiseks ohuks kevadel õisiku algmeid kahjustavad hiilamardikad.

Talirapsil sagedamini võib sellele lisanduda ka varre-peitkärsakas. Olenevalt aastast võib rapsi oluliselt kahjustada kapsakoi ja kõdra-peitkärsakas.

Suurema taimiku korral on mõttekas kasutada süsteemseid preparaate nagu Proteus ja Plenum. Kui kahjuritõrjet tuleb teha õitsvale taimikule, soovitame kasutada Biscayat, mis säästab samal ajal põllul tegutsevaid mesilasi ja kimalasi. Lisaks sellele on Biscaya tõhus hiilamardika populatsioonidele, mis on muutunud resistentseks püretroidide, organofosfaatide ja karbamaatide mõjule.

Pikkuskasvu reguleerimine

Üheks viimasel ajal rohkem levinud taimekaitse tööks on rapsi pikkuskasvu reguleerimine. Eelkõige kasutatakse seda võtet talirapsi puhul sügisel, et taime kasvukuhik ei tõuseks mullapinnast liiga kõrgele. Nn ülekasvanud taime talvekindlus ja kevadine taastusvõime on märksa nõrgem kui taimedel, mis on sügisel 6-8 lehe faasis pritsitud spetsiaalse kasvuregulaatoriga Caryx või kasvu reguleeriva toimega fungitsiidiga nagu Juventus, Folicur, Orius ja Tilmor. Lisaks kasvu reguleerimisele toimib nende prepaatidega pritsimine ka sügisel nakkuvate haiguste - nagu fomoos e mustmädanik ja kuivlaiksus - tõrjena .

Kasvu reguleerimine on aktuaalne ka kevadel, eelkõige talirapsi puhul. Eelpool nimetatud preparaate võib kasutada kevadel talirapsi külgvõrsete arengu soodustamiseks, mis omakorda ühtlustab õitsemisperioodi pikkust. Sama võtet võib kasutada ka suvirapsi võrsumise parandamiseks ja õitsemisaja ühtlustamiseks. Tuleb arvesse võtta, et kui kasutatakse kõrgemaid külvisenorme ja suvirapsi taimik on liiga tihe, võib jätta kasvuregulaatori kasutamata ja pöörata tähelepanu haiguste tõrjele.

Seenhaigused

Nii tali- kui suvirapsi ohustavad kogu kasvuperioodi jooksul erinevad seenhaigused nagu tõusmepõletik, mustmädanik e fomoos, kuivlaiksus, valgemädanik, hahkhallitus, ebajahukaste, vertitsilloos, tsülindrosporioos jt, mis võivad tekitada väga suuri saagikadusid. Arvestades rapsi kasvatamisel tehtavaid kulutusi väetamisele, umbrohu- ja kahjuritõrjele, peaks kvaliteetse saagi kindlustamiseks kindlasti panustama ka haiguste tõrjele. Sobivate fungitsiidide valimisel ja pritsimise ajastamisel tuleb arvestada haiguste aktiivse leviajaga ja levikut soodustavate teguritega. 

Näiteks tõusmepõletik, mille tekitajad on mullaseened, levib ülemäära tiheda taimiku korral, kõrge mulla ja õhuniiskusega ning soodustavaks faktoriks on happeline muld. Kahjustused ilmnevad idandist kuni 2-3 pärislehe faasini. 

Fomoosi e mustmädaniku tunnused ilmnevad idanditest kuni roseti faasini. Kahjustab lehti, vart, kõtru, seemneid.

Ristõieliste ebajahukaste kahjustab samuti lehti, varsi, kõtru ja seemneid. Levikut soodustavad madalad temperatuurid, vähene päikesevalgus ja kõrge õhuniiskus. Esimesed tunnused ilmnevad juba roseti faasis.

Kuivlaiksuse haigustekitaja talvitub mullas ja seemnetel, levib sealt lülieostena taimedele. Haigustunnused ilmnevad nii lehtedel kui ka kõtradel.

Valgemädanikku nakatumise kõige aktiivsem periood on täisõitsemise ajal. Kahjustab varsi, kõtru, seemneid. 

Seega lühiülevaate alusel võib väita, et rapsi fungitsiidiga töötlemine on otstarbekas planeerida jaotatud pritsimisega kaks korda vegetatsiooniperioodi vältel. Fungitsiidide valik sõltuvalt toimespektrist on mitmekesine. Tuntumad ja efektiivsemad neist on Efilor, Propulse, Tilmor ja Cantus. Tootevalikul soovitame jälgida mitme toimeaine olemasolu, mis tagab omavahelise sünergia ja sellest lähtuvalt suurema efektiivsuse kompleksel haigustetõrjel.

Elo Tuubel 
taimekasvatuse nõustaja

aprill 2014