Umbrohtude resistentsus herbitsiidide suhtes muutub järjest aktuaalsemaks

Samade toimeainegruppidega tõrjevahendite pikaaegsel kasutamisel võivad välja kujuneda erinevatele toimeainetele resistentsed umbrohud. Tänaseks on maailmas ametlikult tuvastatud 267 umbrohuliiki, mis on resistentsed vähemalt ühe toimeainegrupi suhtes.

Umbrohtude resistentsuse tekke pidurdamiseks on oluline kasutada põldudel erinevatesse gruppidesse kuuluvaid toimeaineid. See eeldab aga herbitsiidide klassifitseerimist. Üks olulisimaid klassifitseerimise aluseid on eristamine toimemehhanismide järgi vastavalt sellele, milliseid taimeosi ja ensüüme ning mil viisil need toimeained mõjutavad. Selle klassifikatsiooni on resistentsuse vältimise otstarbel välja töötanud rahvusvaheline komitee HRAC (Herbicide Resistance Action Committee), kuhu kuuluvad taimekaitsespetsialistid üle maailma.

HRAC klassifikatsiooni leiad artiklist "Herbitsiidide klassid"

Maailmas on tekkinud enim ALS-herbitsiidide (grupp HRAC 2) suhtes resistentseid umbrohuliike. ALS herbitsiidid on laialdaselt kasutusel ka Eestis. Teisel kohal on fotosünteesi inhibiitorid (grupp HRAC 5), mis Eestis väga levinud pole. Sellele järgnevad HRAC 9 (glüfosaat), HRAC 1 (kõrreliste umbrohtude tõrjevahendid) ning HRAC 4 (sünteetilised auksiinid).

Erinevatele toimeainegruppidele resistentsete umbrohuliikide arv maailmas

Herbitsiidiresistentsus Eestis

Lähiriikides (Leedus, Lätis, Soomes, Rootsis) on leitud vesiheina, mis on resistentne ALS-herbitsiididele (mis kuuluvad HRAC 2 gruppi), Rootsis avastati sellist vesiheina juba 1995. aastal. Soomes on sama toimeainegrupi puhul leitud resistentseid valge hanemaltsa taimi. ALS-toimeainetele resistentseid rukkiheina taimi on leitud Leedus, Lätis ning Rootsis (I. Heap, The International Herbicide-Resistant Weed Database, www.weedscience.org).

Eestis algasid vastavasisulised uuringud 2020. aastal Eesti Taimekasvatuse Instituudis (praeguses Maaelu Teadmuskeskuses) Silvia Pihu eestvedamisel. Esmakordselt avaldati teade kahara luste osalisest herbitsiiditolerantsusest 2022. aastal, küll aga ei esinenud resistentsust. Praeguseks on tõestatud, et Eestis esineb metüültribenuroonile (HRAC 2) resistentset vesiheina. Probleem võib olla aga märksa laialdasem, sest uuringuid on veel tehtud vähe, kuid nendega kindlasti jätkatakse (S. Pihu, Agronoomia 2023).

Läbimõeldud lahendused umbrohutõrjes

Sulfuroontüüpi herbitsiididele resistentse vesiheina leiud Eestis kinnitavad, et tulevikus tuleb vaadata teist tüüpi toimeainete poole selleks, et umbrohutõrje oleks efektiivsem.

Pixxaro EC, mis sisaldab kahte toimeainet — metüülhalauksifeeni ning fluroksüpüüri (mõlemad HRAC 4 grupist) — tõrjub edukalt ka vesiheina. Küll aga, kui põllul esineb kesalille, põldkannikest, konnatatart, rukkilille, siis soovitame lisada segusse metüültribenurooni (HRAC 2) sisaldavat herbitsiidi.

Pixxaro EC (HRAC 4) + metüültribenurooni (HRAC 2) mõju

Pixxaro EC sobib paagisegusse ka koos MCPA või 2,4 D-ga, kui on valdavalt probleem rukkilillega ja/või kesalillega. MCPA sobib väga hästi ka Clearfield rapsivarise tõrjeks.

Umbrohud on kiirekasvulised ja pakuvad kultuurtaimele toitainete tarbimise osas tugevat konkurentsi, seetõttu ei tohiks herbitsiidi kasutamist ka viimasele minutile lükata. Enamik herbitsiididest on efektiivsed idulehtede ja esimeste pärislehtede faasis, mistõttu ei tohiks tõrjega hiljaks jääda. Lisaks on oluline hinnata ka kultuurtaime kasvufaasi, sest umbrohutõrjevahenditel on kindel lubatud kasutusaeg.

Ka kõrrelised umbrohud vajavad tähelepanu

Kõrreliste umbrohtude tõrjeks teraviljadel peame arvestama seda, et teatud kõrreliste umbrohtude (murunurmika, rukki-kasteheina) tõrje on efektiivseim sügisel. Kevadel saame aga samuti tõrjuda mitmeid kõrrelisi umbrohtusid, näiteks tuulekaera ja erinevaid luste liike. Tuulekaera tõrje on efektiivseim selle 2-lehe faasist kuni võrsumise lõpuni. Sobivaks herbitsiidiks tuulekaera tõrjel suviodra ja suvinisu põldudel on Axial 50 EC.

Kui aga soovime tõrjuda korraga nii laialehelisi kui ka kõrrelisi umbrohtusid, siis on võimalik kasutada Rexade 440. See sisaldab metüülhalauksifeeni, mis kuulub sünteetiliste auksiinide (HRAC 4) hulka. Nagu eespool mainitud, siis metüülhalauksifeen sobib väga hästi ka ALS- herbitsiidide suhtes resistentse vesiheina tõrjeks. Lisaks sisaldab Rexade 440 püroksulaami ning florasulaami, mis mõlemad kuuluvad ALS inhibiitorite (HRAC 2) hulka. Mitmete toimeainete olemasolu vähendab resistentsuse tekke riski.

Kokkuvõtteks

Taimekaitseplaane tehes soovitame üle vaadata, millise grupi toimeaineid varem põldudel kasutatud on ning vastavalt sellele otsustada, milliseid herbitsiide valikusse võtta. Paljude herbitsiidide koostisse kuuluvad juba erinevate gruppide toimeained, et vähendada resistentsuse tekke ohtu. Samuti on võimalik erinevaid toimeainegruppe sisaldavaid herbitsiide omavahel segada.