Kasvuhoonekarilaste bioloogiline tõrje
AUTORIST Artikli on kirjutanud Baltic Agro profiaianduse nõustaja Ingrid Loddes.
Foto allikas: Biotus OY.
Rööprähklejast karilane suudab süüa ja muneda üheaegselt
Kasvuhoonekarilane on tüütu külaline, kellest on raske lahti saada. Kui tema juba oma pistmis-imemissuised mahlakasse lehekoesse surub, siis ta ei lõpeta enne kui kõht korralikult täis. Isegi munemise ajaks ei vaevu ta söömist lõpetama, sest suudab teha mõlemat korraga. Häirimise korral tõusevad valmikud küll valge pilvena lendu, kuid laskuvad taimele kiiresti tagasi.
Munast väljudes otsib kahvaturoheline lameovaalne vastne endale sobiva koha, surub suised taimekoesse ja asub ahnelt taimemahla imema, jäädes paikseks kuni vastseperioodi lõpuni. Kuna ta ei kavatse kogu selle aja jooksul sammukestki astuda, taandarenevad jalad ning keha ümber moodustub kaitsev vahabarjäär.
Kuigi taimemahla imevad nii valmikud kui vastsed, põhjustavad suurimat kahju vastsed, kes vajavad kasvamiseks palju toitaineid. Täiskasvanud ja vastsed eritavad toitudes rohkesti kleepuvat mesinestet. Suhkrut sisaldav eritis määrib taime ja sellel hakkab kasvama nõgiseen. Taimede fotosünteesivõime väheneb, saagikus kannatab ning taimede välimus on rikutud.
Karilased paljunevad soojas kasvuhoones pidevalt ja populatsioon võib kasvada hüppeliselt. Kui ühel taimel läheb kitsaks, asustavad nad usinasti uusi taimi ning levitavad pahatihti ka taimeviiruseid.
Kui karilased on kasvuhoone vallutanud, on neist raske lahti saada. Seetõttu on väga oluline nende varajane avastamine, et tõrjega mitte hilineda.
Bioloogiline taimekaitse
Koduses kasvuhoones ei taha käsi kuidagi taimekaitsepritsi järele haarata. Lisaks on karilased muutunud paljude kemikaalide suhtes vastupidavaks ning karilase kõik arengujärgud on kaetud vahakirmega, mis samuti raskendab nende tõrjumist kemikaalidega. Bioloogiline taimekaitse kahjurite looduslike vaenlastega on suurepärane viis vähendada kahjurite poolt tehtavat kahju taimedele ning kasvatada tervislikku, maitsvat saaki.
Karilaste tõrjeks kasutatakse peamiselt röövlesta (Amblyseius swirskii), kiletiivalisi parasitoide (Encarsia formosa ja Eretmocerus eremicus) ning röövlutikat (Macrolophus pygmaeus). Kiilassilma (Chrysoperla Carnea) vastsed aitavad samuti karilase arvukust vähendada.
Soovitused tõhusamaks bioloogiliseks tõrjeks:
-
Kontrolli taimi regulaarselt. Kasvuhoonekarilane muneb noortele lehtedele. Vanemad arengujärgud (nukud ja neist väljuvad valmikud) paiknevad vanematel lehtedel.
-
Riputa taimede ja avade lähedusse kollased liimpüünised. Tee seda kohe taimede istutamisel kasvuhoonesse, et kahjurid varakult avastada.
-
Alusta bioloogilist tõrjet ennetavalt või esimeste kahjurite ilmumisel.
-
Hoia kasvuhoones temperatuur jahedam, et karilase arengut aeglustada.
-
Piserda taimi peenepiisalise pihustiga enne kasurite levitamist.
-
Hävita umbrohud kasvuhoonest ja lähiümbruses.
-
Väldi lämmastikuga üleväetamist.
-
Korda tõrjet vastavalt olukorrale.
Küsi lisainfot aianduse nõuandetelefonilt või piirkondlikult müügiesindajalt!
