Punase kedriklesta bioloogiline tõrje
AUTORIST Artikli on kirjutanud Baltic Agro profiaianduse nõustaja Ingrid Loddes.
Fotol: Vasakul Phytoseiulus persimilis. Paremal Amblyseius californicus (foto autor Katrianna Leino).
Ekstreemsus on punase kedriklesta teine nimi
Punane kedriklest armastab ekstreemselt kuumi ja kuivi keskkonnatingimusi, kahjustab ekstreemselt paljusid taimeliike ning paljuneb soodsate tingimuste korral ekstreemselt kiiresti, põhjustades taimedele vähese ajaga korvamatut kahju.
Palja silmaga raskesti märgatavat (täiskasvanult u 0,4 mm) punast kedriklesta ei tasu punase värvuse järgi otsida, sest nii võib ta sootuks tuvastamata jääda. Enamuse ajast on ta roheline, rohekaskollane või peaaegu läbipaistev. Ainult talvituma suunduvad ja kevadel diapausist ärganud lestad on punased. Tavaliselt võib punase kedriklesta kehal näha kahte tumedat laiku, mis on jääkainete kogumikud. See iseloomulik tunnus puudub aga äsja koorunud arengujärkudel.
Kuid otsima teda peab ja soovitatavalt luup ühes ning valge paberileht teises käes (heledal pinnal on tilluke ämblikulaadne selgemini nähtav). Kui te neid abivahendeid enam ei vaja, sest kahjuri esinemine on juba kasvuhoonesse sisse astumatagi ilmselge (lehed on pronksjad ning taimed ämblikuvõrkudesse mässitud), olete olukorra päästmisega lootusetult hiljaks jäänud.
Punast kedriklesta esineb sagedamini just stressis taimedel ning vanematel või keskmise vanusega lehtedel keskroo lähedal. Õrn võrk, mida kedriklest koob, kaitseb mune ja kolooniaid ning aitab kahjuril levida varrelt varrele ja ühelt taimelt teisele.
Tiibade puudumist korvavad kedriklesta väiksed mõõtmed ja peaaegu olematu kaal - pikemaid vahemaid suudavad nad läbida õhuvoolude, aga ka näiteks riiete ja tööriistade abil.
Köetavas kasvuhoones jätkab punane kedriklest söömist ja paljunemist ka talvel, kuid areng on siis aeglasem. Kui temperatuur langeb alla 12° C, areng peatub. Diapausis olevad punased lestad on madalatele temperatuuridele vastupidavad. Talvituma siirduvad nad pragudesse, taimejäänuste või mullatükikeste alla.
Bioloogiline taimekaitse
Punase kedriklesta tõrjumise keemiliste taimekaitsevahenditega muudab keeruliseks resistentsete isendite esinemine. Samuti ei toimi enamik tõrjevahendeid munadele.
Kasurid tuleb viia kasvuhoonesse ennetavalt või esimeste kahjurite ilmumisel. Kui punase kedriklesta arvukus on tõrje alguseks juba suur, lehed marmorjad ja võrguga kaetud, jõuavad nad enne kasurite saabumist soodsates tingimustes taimedele pöördumatut kahju teha.
Bioloogilist tõrjet on vaja korrata sõltuvalt kultuurist, aastaajast, kahjurite arvukusest ja kasurite kasutusnormist.
Kasurid vajavad edukaks paljunemiseks kõrget, üle 60 % õhuniiskust. Samuti armastavad nad sooja. Enamus tunneb end suurepäraselt 20-25 kraadi juures.
Punase kedriklesta tõrjeks kasutatakse peamiselt röövlesti Phytoseiulus persimilis ja Amblyseius californicus.
Kasuta röövlesta Phytoseiulus persimilis kas ennetavalt või niipea, kui avastad taimedel märke kedriklestadest. Puista röövlestad taime lehtedele. Kasutatav kogus varieerub sõltuvalt saastatuse tasemest (2-50 isendit/m2).
Röövlest Phytoseiulus persimilis on tõhus, kui temperatuur pole liiga kõrge. Kui temperatuur tõuseb üle 30°C ja õhuniiskus langeb alla 60%, liiguvad röövlestad taimede alumistele lehtedele, erinevalt kedriklestast, kellele meeldib kuumus ja kuiv õhk. Sel juhul röövlest ja kedriklest ei kohtu ning biotõrje ei tööta soovitud viisil. Siis tasub appi võtta röövlest Amblyseius (Neoseiulus) californicus.
Pigem kasuta röövlesti rohkem kui liiga vähe. Jaota nad taimedele esimesel võimalusel, kuid mitte keskpäevase kuumuse ajal.
Kuna röövlest Amblyseius californicus talub kuuma ja kuiva õhku paremini kui Phytoseiulus persimilis, on kuumades ja kuivades tingimustes soovitatav kasutada teda koos röövlesta Phytoseiulus persimilis´ega, et kedriklesta tõrje oleks tõhusam.
NB! Amblyseius californicus ei sobi kasutamiseks tomatil, sest tomati kleepuvad karvad takistavad röövlesta liikumist.
Kasurite nimekirja koos täiendava teabega punase kedriklesta kohta leiad siit >>>
Soovitused tõhusamaks bioloogiliseks tõrjeks:
-
Kontrolli taimi regulaarselt (nt aseta valge paberileht taime alla ja raputa kergelt taime). Pööra eriti tähelepanu vanematele ja keskmise vanusega lehtedele.
-
Alusta bioloogilist tõrjet ennetavalt või esimeste kahjurite ilmumisel.
-
Piserda taimi peenepiisalise pihustiga enne kasurite levitamist.
-
Taga kasvuhoones taimedele ja kasuritele sobiv õhuniiskus.
-
Korda tõrjet vastavalt olukorrale.
-
Väldi kasvuhoones liiga kõrgeid temperatuure.
-
Taga taimedele optimaalsed kasvutingimusde, kastmine ja väetamine.
-
Hävita umbrohud kasvuhoonest ja lähiümbruses.
-
Taimejäätmete eemaldamine kasvuhoonest ja selle lähedusest.
Küsi lisainfot aianduse nõuandetelefonilt või piirkondlikult müügiesindajalt!
