Kilptäiliste kahjuritõrje
AUTORIST Artikli on kirjutanud Baltic Agro profiaianduse nõustaja Ingrid Loddes.
Foto allikas: Biotus OY.
Taimed on vastikult kleepuvad ning lehtedel ja vartel on näha väikseid kilbikesi või valgeid villatupse - taimedel maiustavad kilptäilised.
Puudertäi (laiemalt tuntud kui villtäi), ebakilptäi ja kilptäi on iga taimesõbra jaoks tõelised nuhtlused. Kui nad on end juba taimel sisse seadnud, siis lihtsam on püüda väljalt tuult, kui nendest lahti saada.
Kilptäilised peidavad end tavaliselt taimelõhedes, oksakaenaldes või tihedamas lehestikus ja jäävad seetõttu sageli õigeaegselt märkamata. Nad imevad taimemahla ja põhjustavad sellega taimedele stressi, sest koos taimemahlaga eemaldavad ka vajalikke toitaineid.
Villtäid ja ebakilptäid ei oska söömisega piiri pidada ja eritavad liigselt sisse ahmitud toidu mesikastena. Mesikaste muudab taimede lehed kleepuvaks ja magusa eritise peal hakkab tihti arenema nõgiseen, mis rikub taimede välimust ning takistab fotosünteesi.
Kilptäid mesikastet ei erita, sest „tõstavad taldrikule“ nii palju, kui tarbida jaksavad. Nende poolt tekitatud kahju ilmneb tavaliselt klorootiliste laikudena kohas, kuhu nad on kinnitunud.
Stressis taimede kasv on häiritud, lehed muutuvad kollaseks, õienupud võivad variseda ja õied enneaegselt maha pudeneda. Sellised nõrgestatud taimed on ka vastuvõtlikud haigustele. Noorematel taimedel võivad tekkida deformatsioonid ja nad võivad isegi surra.
Välimus võib olla petlik
Täiskasvanud emased kilptäilised on enamus liikidel liikumatud (välja arvatud villtäi) ning kinnitunud püsivalt taime külge. Nad eritavad enda kaitseks vahaja katte ning meenutavad välimuselt pigem väikest kilbikest või soomust kui putukat. Neil puuduvad jalad, tiivad ja tundlad ning keha ei ole selgelt segmenteeritud. Villtäi täiskasvanud emane säilitab tihti jalad ja suudab läbida lühikesi vahemaid. Välimuselt meenutab ta siirupi ja seejärel jahu sisse kukkunud tillukest jalgadega kummipaati.
Armastavad ette võtta nii lühi- kui ka pikamaareise
Kilptäiliste äsja koorunud vastsed on imetillukesed ja avamaal kanduvad kergesti tuule abiga pika maa taha. Sellel arengujärgul on ka jalad ja nad levivad enne taime külge kinnitumist mööda taime laiali.
Täiskasvanud isased kilptäilised (juhul, kui liigil isaseid esineb) on hoopis teistsugused kui emased. Nad on tillukesed, neil on tüüpiline putuka välimus ning mõnedel liikidel ka tiivad.
Mida teha?
- Väldi taimede liigset väetamist ja kastmist. Villtäid armastavad eriti lämmastikuga üle väetatud pehmete ja mahlaste kudedega taimi.
- Kui kahjureid on taimedel palju, siis tuleks kaaluda taimede asendamist uutega, sest kilptäidest, ebakilptäidest ja villtäidest on keeruline täiesti lahti saada.
- Kui kahjureid on vähe, aitab täiskasvanud kahjurite eemaldamine nende arvukust vähendada. Pühi 70%-lise alkoholilahuse sisse kastetud vatipadjaga villtäid taimelt. Alkohol tapab villtäid ära. Kuid enne on soovitatav alkoholilahust ühel lehel katsetada, sest taimed võivad olla alkoholi suhtes tundlikud. Suure kahjurite arvukuse juures ei ole see abinõu kuigi tõhus.
- Kontaktsed kemikaalid on efektiivsed ainult esimese kasvujärgu vastsete puhul, sest täiskasvanuid kaitseb vahakiht.
- Ebakilptäide ja villtäide arvukuse vähendamiseks siseruumides nt kasvuhoones ja klaasitud rõdu, saab kasutada bioloogilist tõrjet kasuritega.
Bioloogiline tõrje (ei ole kiire lahendus ning tavaliselt ei saa kahjuritest täiesti lahti)
-
Villtäide bioloogiliseks tõrjeks saab kasutada lepatriinut Cryptolaemus montouzieri (vajab päeva pikkust üle 12 tunni) ja kiletiivalist parasitoidi Anagyrus pseudococci. Kiilassilma vastsed võivad samuti aidata villtäide arvukust vähendada.
-
Ebakilptäide bioloogiliseks tõrjeks saab kasutada komatriinut Exochomus quadripustulatus.
Küsi lisainfot aianduse nõuandetelefonilt või piirkondlikult müügiesindajalt!
