Maherohumaade väetamine
Rohumaade väetamise eesmärgiks on suurendada saagikust, proteiinisisaldust ning tagada taimede vastupanuvõime ebasoodsatele kasvutingimustele.
Rohumaade kasv ja areng kevadel algab varakult – kohe, kui mullatemperatuur on plusspoolele tõusnud. Seetõttu on oluline, et toitained oleksid taimedele esimesel võimalusel kättesaadavad. Kevadine mullaniiskus mõjub väetamisele positiivselt, sest tänu sellele liiguvad toitained (eriti fosfor) mullas paremini ja jõuavad kenasti taimede juurteni. Väetamise planeerimisel tuleb silmas pidada, et väetamise programm oleks kooskõlas keskkonnasõbraliku taimekasvatuse nõuetega.
Toitainete sisaldus mullas ja mulla happelisus
Enne rohumaade väetamist tuleks üle vaadata mullaanalüüsid, et hinnata toitainete sisaldust mullas ja teada saada mulla pH.
Optimaalne mulla pH kõrreliste ja liblikõieliste jaoks on 6,0...6,5.
Madal pH vähendab oluliste elementide, nagu näiteks fosfori, magneesiumi ja lämmastiku omastamist. Mulla happesuse suhtes on tundlikumad liblikõielised kultuurid, eriti lutsern.
pH reguleerimiseks sobib hästi kiiretoimeline lubiväetis AtriGran. Orgaaniliste elementidega rikastatud granuleeritud lubiväetis tõstab mulla pH taset kiiresti ja turvaliselt. Lubiväetise tootmiseks kasutatav tooraine on erakordselt hea peenestusastmega ning toote reageerimisvõime on üle 99%. AtriGran on saadaval kahes erinevas fraktsioonis: 1-4 mm ja 4-8 mm.
Lisaks sõnnikule vajavad rohumaad ka muid lisaväetiseid. Täieliku potentsiaali kasutamiseks peaks rohumaasse suhtuma samamoodi nagu põllukultuuride kasvatamisse.
Mullaharimise ajal väeta vedel- ja tahesõnnikuga
Rajamise aastal on parim aeg vedel- ja tahesõnnikuga väetamiseks kevadisel mullaharimise ajal. Esimese, teise või kolmanda aasta rohumaal tuleb väetada esimesel võimalusel enne taimede kasvama hakkamist. Peale esimest niidet sobib vedelsõnnik rohumaa väetamiseks, kui vastavate seadmetega viia vedelsõnnik kamarasse, nii välditakse heintaimede saastumist. Tahesõnnikut võib laotada suve lõpul, kui kõik niited on tehtud.
Hektarinormi arvutamisel lähtuda sõnniku (vedelsõnniku, tahesõnniku jne) ammooniumlämmastiku (NH₄-N) sisaldusest. Sõnniku lämmastiku kasutatavus esimesel aastal on seda suurem, mida suurem on ammooniumlämmastiku sisaldus sõnnikus. Ülejäänud lämmastik (orgaaniline N) mineraliseerub aeglaselt ning selle mõju väetamisaasta saagile on minimaalne.
Lisaks sõnnikule vajavad rohumaad ka muid lisaväetiseid. Täieliku potentsiaali kasutamiseks peaks rohumaasse suhtuma samamoodi nagu põllukultuuride kasvatamisse.
Rohumaad vajavad väetamist
Rohumaad on suured toitainete tarbijad. Lämmastikuga väetamine on eelkõige oluline kõrreliserohkete rohumaade puhul. Lämmastik tagab kõrge saagikuse ja proteiinisisalduse. Peab meeles pidama et proteiinisisaldus silos sõltub ka heintaimede liikidest ja niiteajast. Liblikõielisi kultuure kõrgete lämmastiku kogustega ei väetata, sest see pärsib mügarbakterite tekkimist ja seeläbi õhulämmastiku omastamist. Kui liblikõielisi kultuure on 30% või rohkem, peab lämmastiku kogustega olema tagasihoidlik. Lämmastiku madal norm (näiteks 20 kg/ha) intensiivistab rohukasvu ja parandab saagikust.
Lämmastikku kasutavad taimed efektiivselt ainult siis, kui mulla pH, fosfori- ja kaaliumisisaldus on õigetes vahekordades.
Lisaks lämmastikule tarbivad rohumaad ka rohkelt kaaliumit. Kaaliumväetise efektiivsus sõltub kultuurist, mulla omadustest ning ilmastiku tingimustest. Liblikõieliserikkad rohumaad vajavad kaaliumit rohkem kui kõrreliserohked rohumaad. Rohumaade külvieelsel väetamisel vedelsõnnikuga on kaaliumi taset mullas võimalik tõsta, kuid ära ei tohi unustada, et kaalium on mullas liikuv ning leostuv. Oluline on kaaliumiga igal aastal väetada ja meeles pidada, et ainuüksi vedelsõnnikust rohumaadele vajalikku kaaliumit ei saa. Samas tuleks vältida kaaliumiga üleväetamist, sest viimane takistab kaltsiumi ja magneesiumi omastamist.
Fosforit antakse väetistega 2 kuni 4 korda vähem kui kaaliumit. Fosfori kättesaadavus on suuresti seotud mulla happesuse ning temperatuuriga. Fosfor parandab taimede kasvu ja kiirendab algarengut ning aitab kaasa saagilisa moodustumisele. Fosforiga väetamisel paranevad rohusööda aminohappeline koostis ja tärklisesisaldus.
Baltic Agro tootevalikus on mahetootjale nii orgaanilisi, organo-mineraalseid kui ka mineraalseid põhiväetisi. Erinevate NPK elementide (lämmastiku, fosfori või kaaliumi) sisaldusega on näiteks orgaanilised Monterra väetised, mis tänu suurele orgaanilise aine sisaldusele aitavad kaasa mullastruktuuri paranemisele. Sobivamad kaaliumväetised on Kalisop, Patentkali ja organo-mineraalne Ecoplant Humi.
Rohumaadele on lisaks põhielementidele olulised ka teised taime toiteelemendid:
Väävel (S) – Rohttaimed vajavad väävlit sama palju kui fosforit. Soovitatav lämmastiku ja väävli vahekord rohumaadel on 12:1. Väävli puudusel väheneb lämmastiku sidumine mügarbakterite poolt.
Vask (Cu) – Vask osaleb mügarbakterite tegevuses ning koos tsingi ja väävliga proteiinide moodustumise protsessis.
Magneesium (Mg) – Taimede fotosünteesi protsessis on magneesiumil koos vase ja mangaaniga võtmeroll. Väiksemgi puudujääk vähendab rohusaaki.
Mangaan (Mn) – Aktiveerib taimedes ensüümid, mis aitavad kaasa süsivesikute moodustumisele taimes. Lisaks on mangaanil koos fosforiga oluline roll juurte kasvu stimuleerimisel ning juurte tugevdamisel.
Tsink (Zn) – Reguleerib taimede kasvu ja rakkude jagunemist. Koos väävli ja vasega avaldab lisaks proteiini moodustumisele positiivset mõju aminohapete, ensüümide ja hormoonide tegevusele.
Rohumaade leheproovide analüüs
2020. aastal analüüsis Baltic Agro meeskond tavatootmise rohumaade leheproove, et hinnata rohumaade toitumist. Leheanalüüsi proovid korjati liblikõieliste-kõrreliste segudest mai keskel, enne esimest niidet. Kõige suuremad defitsiidid olid kolme mikroelemendi — vase, tsingi ja mangaani — osas. Ühelt poolt parandavad need elemendid rohumaade saagikust ja rohusööda kvaliteeti. Teiselt poolt on need elemendid olulised looma tervisele, parandades viljakust, raua imendumist ja toitainete omastamist. Suur defitsiit oli ka magneesiumi osas ning veidi alla pooltel juhtudel esines taimedes fosfori defitsiiti. Fosforipuudus proovides võis olla seotud ilmastikuga, kuna leheproovide korjamise ajal oli ööpäevane keskmine temperatuur +5...+6 kraadi juures, lisaks esines öösiti öökülmasid. Teame, et jahe muld pärsib toiteelementide omastamist.
Leheväetamine
Lehekaudseks taimede toetamiseks on mahetootjale mitmeid lahendusi. ZM-Grow 2-3 l/ha on universaalne ja hästi toimiv lahendus. Kui on ette teada, et mõni oluline mikroelement on mullas kriitiline või kui leheanalüüsid näitavad kriitilist taset, siis soovitame universaalsele väetisele lisaks juurde segada vajalikku elementi sisaldavat kelaaditud väetist. Mahetootmisesse sobivateks variantideks on: Tradecorp Cu, Tradecorp Mn, Tradecorp Zn Mn, Tradecorp Zn. Kelaatide soovituslik kulunorm on 0,5-1 kg/ha. Pritsimiseks sobiv aeg on siis, kui taimede aktiivne kasv on alanud ja taimed on ca 15 cm kõrged. Pritsimise ja niitmise vahe peab olema 10-14 päeva.
