Kuumastressi leevendamine
Piimaveised on õhutemperatuuri ja õhuniiskuse suhtes palju tundlikumad kui inimesed. Täiskasvanud lehm tunneb ennast hästi temperatuuridel +5 kuni +20 kraadi, kuid see võib isendite vahel erineda. Kerge kuumatsress tekib juba THI 68 juures, nt kui temperatuur on 22°C ja õhuniiskus 45%.
Eesti suvi pakub vaid aeg-ajalt krõbedat kuumust, kuid sellest sagedamini esineb kõrget õhuniiskust, mis ongi meie oludes üks peamine kuumastressi esilekutsuja. Üle 45% suhtelise õhuniiskuse korral on kuumastressi tõenäosus juba üsna suur. Mida suurem on lehma piimatoodang, seda madalamal on tema THI taluvuse lävi. Temperatuuri tõus 5°C üle termoneutraalse tsooni suurendab lehma joogivee vajadust 10 l päevas ja nii iga viie kraadi kohta, mis ületab looma mugavuspiiri. 100-pealises grupis on seega 25°C juures joogivee vajadus 1-4 tonni päevas suurem. Iga loomakasvataja peaks täna kalkuleerima, kas järgmistel kuudel vajalik vee hulk ja pealevool on olemasolevate jooturite puhul tagatud.
Kuumastressi olukorras on vajalik lisajootmine.
Lisajootmine korralda kui:
- jooturi juures on pidevalt „järjekord“
- vett juuakse kiiremini kui peale voolab, loomad ootavad küna täitumist
- joogiküna juures toimuvad tihti konfliktid
- maast lakutakse jooturi juures üle ääre aetud vett
- langeb söömus ja piimatoodang
- esineb dehüdratsiooni tunnuseid (nt auku vajunud silmad, kuiv limaskest).
Umbes 87% piimast moodustab vesi, mis tähendab, et toodang on otseselt seotud vee tarbimisega. Janu korral väheneb söömus, mis omakorda mõjutab toodangut ja tervist veelgi. Allolevas tabelis on toodud vanuse ja päevase väljalüpsi järgi joodavad vee kogused. Kuumastressi olukorras arvesta sinna juurde ka temperatuurist tingitud tarbimise suurenemine.
Päevane vee tarve loomagruppide kaupa
| Grupp | Toodang, kg/päev | Vee tarbimise vahemik, l/päev | Keskmine vee tarbimine, l/päev |
|---|---|---|---|
| Vasikas 1-4 kuud | - | 4,9-13,2 | 9 |
| Noorloom 5-24 kuud | - | 14,4-36,3 | 25 |
| Lakteeriv lehm | 13,6 | 68-83 | 115 |
| 22,7 | 87-102 | ||
| 36,3 | 114-136 | ||
| 45,5 | 132-155 | ||
| Kinnislehm | - | 34-49 | 41 |
Allikas: D. Ward and K. McKague, "Water Requirements of Livestock", mai 2007, Order No. 07-023
Kuidas kuumastress avaldub?
- Subkliiniline atsidoos enamusel loomadel
- Langeb karja piimarasva sisaldus ja/või piimatoodang
- Söömus väheneb, sorteeritakse rohkem
- Loomad hingeldavad/ hingamine kiireneb
- Vee tarbimine suureneb
- Lahtise soola/soolakivi tarbimine suureneb
- Lamamine ebatavalistes kohtades, nt käiguteedes, otsides jahedamat pinda
- Innatunnused nõrgad või ei avaldugi
- Pikemaajalise kuumastressi korral kehv tiinestumine
Kuumastressi määramist hõlbustab THI (Temperature-Humidity Index ehk temperatuuri-niiskuse indeksi) tabel.
Kuumastressi leevendamine
Lisaks puhta joogivee tagamisele saab kuumastressi leevendada järgnevate võtetega:
Õhk liikuma
Üheks võtmesõnaks on hoonete ja loomade jahutamine. Otsese päikesevalguse vältimine ja ventilaatorite kasutamine on efektiivne. Eriti oluline on jahutada loomi kogunemispunktides, näiteks lüpsieelsel ootealal. Võimalusel väldi ülerahvastatust.
Calsea Powder ja sooda
Kuumastressi puhul on suur oht atsidoosi tekkeks. Lisa ratsiooni Calsea Powder, mis on ühtaegu nii kaltsiumi allikas kui ka pikatoimeline vatsapuhver. Lisaks Calsea Powder'ile olgu lüpsilehma ratsioonis alati sooda, mis on kiiretoimeline vatsapuhver, väga hea naatriumi allikas ja ratsiooni katiooni-aniooni bilansi tõstja.
Suurenenud vee tarbimise ja kehasoojusest vabanemisega tõuseb naatriumi ja kaaliumi vajadus. Nende elementide varu organismis on väga väike ning tarbe katmine otseses seoses söötmisega. Nüüd on õige aeg lüpsilehmade ratsiooni lisada farmi kõrgeima kaaliumi sisaldusega silo. Kasvanud soola vajaduse rahuldamiseks sobib väga hästi vabalt tarbimiseks mikroelementidega soolakivi Vilorock Multi või Lüpsipang.
Eluspärm Levucell SC
Levucell SC kõrgendatud norm aitab ära hoida pikenenud söömisintervallist, sööda riknemisest ja sorteerimisest põhjustatud atsidoosi ning soodustab kiu seedet. Lacto Top farmipakina on eluspärmi väga lihtne sööda sisse segada. Väga tõhus on Levucelli söötmine ka Vilomix mineraalsöödaga. Lallemand Animal Nutrition'i vatsaspetsiifiline pärmitüvi Saccaromyces cerevisiae I-1077 (Levucell SC) konkureerib vatsas piimhapet tootvate bakteritega, aidates seeläbi tõsta ja stabiliseerida vatsa pH, soodustab kiu lagundamist vatsas, tarbib söödaga vatsa sattunud hapnikku ning on eluea lõppedes toiduks vatsabakteritele ja ainuraksetele. Katsetega on tõestatud, et Levucell SC söötmisel kuumastressi olukorras tõuseb ja stabiliseerub vatsa pH, lüheneb söömiskordade vaheline intervall ning tõuseb piimatoodang.
Sööt
Sööt olgu värske ja jahe. Sööda kuumenemisega väheneb söömus ja sööda toiteväärtus. Söödalaval kuumenev silo tuleb kas ratsioonist välja jätta või kuumenemine takistada TMR Stabilizeriga.
Segasööda niiskusesisaldus peab olema nii suur, et sorteerimine ei oleks võimalik. Sorteerimise otseseks tulemuseks on atsidoos ning sellega kaasnevad piimarasva ja toodangu langus, keharasvade ulatuslikum kasutamine ja probleemid sõrgadega.
Kinnislehmad ja noorkari
Liiga palavad tingimused mõjutavad ka kinnislehmi ja noorkarja. Olgugi, et mullikad ja kinnisloomad söövad vähem kui lüpsilehmad, on nende ratsioon väga kiurikas, mille bakteriaalne seede vatsas tekitab palju soojust. Värske vesi ja jahutamine tuleb ka neile tagada.
Samal teemal:
- Prindi endale välja kuumastressi tabel. (PDF)
- Loe 2021. a artiklit Maalehest. Autor Kadri Luhter.
