Kuidas parandada maisisilo seeduvust?
Piimatootmise efektiivsuse tõstmine on kestev eesmärk, seda eriti aastatel, mil piima kokkuostu ja sisendite hind tootmise tasuvust ei toeta. Piimafarmi efektiivsuse üks oluline punkt on sööda toiteväärtus ja kvaliteet. Oluline erinevus väärtusliku ja vähemväärtusliku sööda vahel võib olla vaid erinevate töövõtete kasutamise vahe sööda valmistamisel. Näiteks silo tegemisel õige niiteaja valik ja korralik tallamine, maisisilo puhul ka tera töötlus.
Mis mõjutab maisisilo seeduvust?
1. Koristusaja valik
Esiti on oluline sileeritava maisi tera küpsus ja kuivaine sisaldus. Parim küpsus maisi sileerimiseks on, kui 2/3 terast on vahaküpsuse faasis ning kuivaine on 30-35%. Mida küpsem on tera, seda rohkem tärklist on seotud kesta all oleva proteiiniga. Sellisel kujul on suur osa maisi tärklist veise jaoks seedumatu. Selle sama proteiini – prolamiini – tõttu jahvatatakse maisijahu võimalikult peeneks ning muljutakse katki silomaisi terad. Mida rohkem pääsevad vatsabakterid kesta all olevale tärklisele ligi, seda rohkem energiat kätte saadakse.
Maisisilo valmistamisel on tärklise seeduvust võimalik mõjutada:
- tera purustamisega
- sileerumise kestusega.
Seedumatu tärklise-proteiini side laguneb sileerimisel piim- ja äädikhappe mõjul, kuid mitte vatsas. Nii on seeduvuse parandamise seisukohalt oluline maisitera piisavalt peeneks purustada ning hoidla piisavalt pikalt õhukindlana hoida.
Vasakul: väga hästi purustatud terad maisi haljasmassis – väga hea seeduvus! Paremal: poolikud ja terved terad maisi haljasmassis – väga madal seeduvus.
Silos kulub tärklise seeduvuse paranemiseks oluliselt kauem aega kui fermentatsiooni lõppemiseks ja stabiilsuse saavutamiseks. Seetõttu on näiteks 35% kuivainega maisisilo maksimaalse tärklise seeduvuse saavutamiseks vaja aega 6-7 kuud. Kõrge kuivainega, kuid liiga lühikest aega sileerunud maisisilo söötmisel võib piimatoodang hoopis langeda. Energia sisaldus analüüsil on küll hea, kuid seeduvus madal ning ratsioon seetõttu tasakaalust väljas.
2. Masina seadistus
Silomaisi tera purustamise teine positiivne mõju tuleb esile vatsas. Mikroobidel on hästi purustatud tera puhul tärklisele hea ligipääs. Kui tärklis jääb tera kesta alla varju, ei pääse bakterid sellele ligi ning energia jääb kasutamata. Maisisilo tera töötluse ebaõnnestumisest annab märku kollasetäpiline väljaheide ning silo eeldatavast väiksem mõju piimatoodangule.
Maisisilo puhul on normaalne heksli pikkus 1-2 cm. Kui valtside vahe on tera peenestamiseks seadistatud nt kahe millimeetri peale, siis muljutakse ka taime rohelisi osi ning silos ja vatsas olev mikrofloora pääseb ligi taimerakus olevatele toitainetele.
K.M. Cooke ja J. K. Bernard (2005) leidsid, et maisisilo tärklise seeduvus sõltub rohkem tera töötlusest kui heksli pikkusest: 2 mm valtside vahega teratöötlusega oli tärklise seeduvus oluliselt parem kui 8 mm puhul nii 1,95 kui ka 2,54 cm hekslipikkusega.
Graafik. Tärklise seeduvus sõltuvalt heksli pikkusest ja valtside vahest
Kui maisi kuivainesisaldus on 30% või madalam, on kadude vältimiseks parem kasutada heksli pikkust 2,5-3 cm ning terasid muljuda pigem vähem.
Kui masin ei võimalda teratöötlust, on soovituslikuks heksli pikkuseks 0,6-1,3 cm.
Tärklise seeduvus on maisisilo puhul üks olulisemaid näitajaid. Eesmärk on toota kõrge energia sisaldusega koresööta ning see energia ongi suures osas peidus maisiteras. Lisa piimaliitritele annab maisisilo, mille tera on hästi purustatud ja silohapete mõjuaeg olnud piisav.
Milline on 32-35% KA juures piisav teratöötlus?
Heas küpsuses maisi tõlvik purustatakse parima tulemuse saamiseks vähemalt kaheksaks. 95% teradest purustatakse väiksemaks kui ¼ maisitera suurusest.
Joonise variantide 1 ja 2 puhul ei ole maisitera piisavalt töödeldud, variandid 3 (standardtöötlus) ja 4 (purustamise/rebimise standardtöötlus) sobivad maisitera töötluseks hästi.
Testi tera töötlust haljasmassis!
Hinda tervete terade olemasolu ja tera purunemist. Optimaalne tulemus on, kui kõik terad on purustatud ja vähemalt 95% terade massist on väiksem kui ¼ tera suurusest.
Maisisilo kvaliteedi säilimise käärimisest söötmiseni tagab Lactobacillus Buchneri ja Hilgardii kasutamine. Need kaks lõpetajabakterit suruvad tugevalt alla pärmide populatsiooni silos ning tagavad avamisjärgse aeroobse stabiilsuse. Kahe bakteri sünergia on kokku pandud ühte pakki – silokindlustuslisandisse Magniva Platinum 1.