Märkamatud mükotoksiinid, märgatav kahju

VilomixMükotoksiinid on mürgised ained, mida toodavad seened Fusarium, Aspergillus ja Penicillium. Seened saastavad saaki nii enne koristust põllul kui ka pärast ladustamise ajal, kujutades endast olulist terviseriski veistele. 

AUTORIST Artikli on kirjutanud Baltic Agro loomakasvatuse tootejuhid Katerina Reiska ja Kusti Aavik.

Kas toksiinid on kontrolli all?

Toksiinide sisaldus söödaproovides

Üle 700 teadaoleva mükotoksiini seas on kõige levinumad Aflatoksiin (AFLA), Deoksünivalenool (DON), Zearalenoon (ZEN), Fumonisiin (FUM), T-2 ja Ohratoksiin (OTA). Ülemaailmne uuring näitas, et 80% söödaproovidest sisaldavad mükotoksiine (Biomin uuring). Euroopas olid lausa 83% maisiproovidest positiivsed DONi suhtes ja 73% proovidest olid saastunud FUMiga. Teravilja proovid näitasid samuti kõrget saastumise määra, 56% olid positiivsed DONi suhtes.

Väga harva esineb proovis ainult üks toksiin korraga. Mitmete toksiinide kombinatsioonid põhjustavad tõsiseid terviseprobleeme - isutust, seedehäireid ning madalat viljakust ja piimatoodangut. Isegi toksiinide madalate kontsentratsioonide kumulatiivne mõju võib kahjustada elutähtsaid organeid ja süsteeme ja põhjustada rahalist kulu loomakasvatajale.


Tähelepanekuid maisisilo analüüsidest

Maisisilo on muutumas üha populaarsemaks komponendiks lüpsilehmade söödaratsioonis, seda nii agronoomiliste kui söötmisalaste eeliste tõttu. Viimase viie aasta jooksul on maisisilo osakaal Eesti lüpsilehmade söödaratsioonis hüppeliselt kasvanud. Võrreldes 2019. aastaga on eeldatav maisikasvupind 2024. aastal pea kolmandiku võrra suurem. Maisikasvatuseks on olnud valdavalt soodsad aastad ning saagikused on olnud keskmised või kõrgemad. Samal ajal on tulenevalt põuast olnud suuri probleeme vajaliku koguse rohusööda põldudelt kokku saamisega.

Kui eelmisel aastal olid tärklisesisaldused Eesti maisisilos viimase 10 aasta kõrgeimad, siis selle mündi teine pool on mükotoksiinide sisalduse tõus. Seni läbiviidud uuringud näitavad, et pea 97,7% testitud maisisilodest sisaldavad DON mükotoksiine.

Suur maisisilo osakaal söötmises tähendab ka suuremat tähelepanu maisisilo kvaliteedile. Toksiinide sisaldust teraviljades on jälgitud pikemalt, kuid uuringuid toksiinide kohta silodes on tehtud vähe. DON mükotoksiinide hulka silos võib vähendada kiire ja efektiivne fermenteerumine ning hilisem silo mittekuumenemine frondis. Seetõttu on oluline tagada 100% õnnestunud sileerimine ja stabiilne söödafront kasutades selleks Baltic Agro tootevalikusse kuuluvat Magniva Platinum 1 silokindlustuslisandit.

Kogu söödaratsioonis olevast kuivainest moodustab maisisilo 20-45%, sealhulgas koresöödast 30-80%. Toksiine leidub ka söödetavas jõusöödas ja rohusilos. Iga sööda komponendiga potentsiaalselt kaasnevad toksiinid moodustavad ratsioonis kogusummana suure koguse, mistõttu tuleb olla teadlik kogu  sööda kvaliteedis.


Kui söödamaterjal siiski ei õnnestu

Mükotoksiinide laialdase probleemi lahendamiseks veistesöötades on Vilomix välja töötanud toksiinisiduja X-Bond Rumen. See innovaatiline toode pakub kolmekordset kaitset: mükotoksiinide sidumine, nende deaktiveerimine ja loomade jõudluse toetamine funktsionaalse toitainete kompleksiga.

Toksiinid

Enam kui toksiinisiduja - X-Bond Rumen sisaldab

Savimineraalid: X-Bond Rumeni savimineraalid, eriti bentoniit, absorbeerivad mükotoksiine, takistades nende sisenemist vereringesse. In vitro katsed EURL meetodil näitasid Aflatoksiin B1 sidumismäära 91,16%, ületades EL-i nõude 90%.

Ensüümid: Muudavad mükotoksiinid mittetoksilisteks metaboliitideks. Uuringud näitavad, et X-Bond Rumen suudab deaktiveerida märkimisväärseid koguseid DONi ja ZENi, mis on veistesöötades enim levinud ning kahjustavad immuunsüsteemi ja mõjutavad viljakust.

Toitainete kompleks: Kohandatud toitainete segu, sealhulgas Progut® pärm, toetab soolestiku, maksa ja immuunsüsteemi funktsioone. See kompleks toetab loomade üldist tervist, eriti kriitilistel nädalatel pärast poegimist, kui immuunsüsteem vajab taastumist.


X-Bond Rumen kasutamissoovitused

Teatud hulga mükotoksiinide deaktiveerimisega saab lüpsilehma organism hakkama ilma kõrvalabita. Sellegipoolest ei ole soovitatav kõrgtoodangulist ja hinnalist lüpsilehma rohkem koormata ning tasub kasutada toksiinisidujat aastaringselt. Juba profülaktilise annuse juures seob X-Bond Rumen toksiine väga efektiivselt ja kaitseb organismi nende mõjutuste eest. 

  • Profülaktilise kasutuse puhul on soovitatav lisamismäär 15-20 grammi lehma kohta päevas.
  • Probleemide ilmnemise ja mükotoksiinide rohke esinemise korral alustada 40 grammist lehma kohta päevas esimese kahe nädala jooksul, seejärel vähendada 15-20 grammini.
  • Baltic Agro pakub eriretseptidega mineraalsööda lahendusi noorloomadele, kinnis- ja lüpsilehmadele, kus on soovitud X-Bond Rumeni annus juba lisatud.

Meeles tuleb pidada, et ükski toksiinisiduja ei suuda muuta ebakvaliteetset söödamaterjali kvaliteetseks. Akuutsete probleemide esinemise korral tuleb pöörduda kindlasti loomaarsti poole, teha toksiinide analüüsid laboratooriumis ja võimalusel mitte sööta tugevalt saastunud silo või teravilja.


X-Bond Rumen vähendab mitte ainult olemasolevaid probleeme, vaid aitab ennetada ka võimalikku riski tervisele. 

Arvestades mükotoksiinide laialdast esinemist, on ennetusmeetmed hädavajalikud. Olgu tegemist teadaoleva toksiinidega saastumisega või selle vältimisega, X-Bond Rumen on arukas ja ökonoomne valik loomakasvatajatele, kes on pühendunud tervete ja produktiivsete veiste kasvatamisele. Lisainfo ja personaalse nõustamise saamiseks võtke ühendust Baltic Agro loomakasvatuse müügiesindajatega.