Seemned
Väetised
Biostimulaatorid
Taimekaitse
Katsed
Põllutarkus
MAHE
Profiaiandus
Teenused
Agreena süsinikuprogramm
Varjualused tehnikale
Vilja ja rapsi ost

Suvirapsi tööd

12. mai 2023

Suviraps on mullastiku suhtes nõudlik kultuur. Eelistatud on soodsa niiskusrežiimiga, toitainete- ja huumusrikkad mullad, mille pH on 6-7. Kasvukoha mullad peaksid olema keskmise lõimisega saviliiv- ja liivsavimullad. Külvi jaoks optimaalne mullatemperatuur on vähemalt 8-10 °C.

Umbrohutõrje lahendused

Herbitsiidide puhul on oluline jälgida kasutuspiiranguid sõltuvalt kasvufaasist. Kui üheks paagisegu preparaadiks on herbitsiid, siis selle optimaalne kasutusaeg määrab pritsimisaja.

Clearfield-sortidele on heaks herbitsiidi lahenduseks Cleravo. Toodet tohib kasutada ainult imasamoksit taluvate rapsi või rüpsi Clearfield sortidel, kasutamine mitte-Clearfield sortidel hävitab kultuuri täielikult. Parim aeg pritsimiseks on umbrohtude varases kasvufaasis alates tärkamisest kuni rosetis on 4 lehte. Suvirapsil või -rüpsil on selleks ajaks olemas vähemalt 5-6 pärislehte. Kulunorm 0,8-1,0 l/ha kasvufaasis BBCH 10-18, efektiivsuse parandamiseks kasutada koos märgajaga Dash (maksimaalne kulunorm 1,0 l/ha).

Mullaherbitsiididest on heaks valikuks Butisan Star ja Butisan 400, mis on süsteemsed herbitsiidid tärkamiseelseks ja varajaseks tärkamisjärgseks kasutamiseks kaheiduleheliste umbrohtude tõrjeks. Hea efektiivsuse saavutamiseks tuleks pritsida enne, kui enamik umbrohte on 1-2 pärislehe kasvufaasis. Butisan Stari kulunorm on 2,5 l/ha, Butisan 400-l 1,875 l/ha ja sobiv kasvufaas alates seemne mulda külvamisest kuni rapsi 5. leheni (BBCH 00-18).
NB! Kui on tegu on talirapsi ümberkülviga ja põllul kasutati sügisel Butisani, siis kevadel enam Butisani kasutada ei tohi.

Tärkamisjärgselt on võimalik kasutada Galerat või Lontrel 72 SG'd. Galera kulunorm on 0,3 l/ha ja lubatud pritsimisaeg 2. pärislehe faasist kuni 4. pärislehe faasini (BBCH 12-14). Lontrel 72 SG pritsimisaeg on 2. lehest kuni esimeste õiepungadeni (BBCH 12-55) ja kulunorm 125-165 g/ha.

Kõrreliste tõrjeks suvirapsist sobivad Targa Super ja Agil 100 EC. Targa Superit kasutatakse umbrohtude tõrjumiseks tärkamisjärgselt, kui põhiline osa umbrohtudest on tärganud. Rapsi ja rüpsi on lubatud pritsida alates kultuuri esimesest pärislehest kuni täisõitsemiseni. Kulunorm 0,75-1,25 l/ha; kui on probleeme orasheinaga, siis tuleks kasutada kulunormi 1,5-2,0 l/ha. Teiseks heaks lahenduseks on Agil 100 EC, mis on herbitsiid lühi- ja pikaealiste kõrreliste (orasheina jt üheiduleheliste) umbrohtude tärkamisjärgseks tõrjeks. Lühiealiste kõrreliste umbrohtude tõrjeks pritsida umbrohu 3 lehe faasist kõrsumiseni kulunormiga 0,5-0,8 l/ha, 15-25 cm kõrgust orasheina kulunormiga 1,0-1,5 l/ha.

Kasvu reguleerimine

Kasvu reguleerimise eesmärgiks on pidurdada rapsi taimede kõrguskasvu ning intensiivistada külgvõrsete arengut. Lisaks tõuseb tänu arenenud ja tugevatele külgvõrsetele saagipotentsiaal. Taimed põllul on ühtlasemad ja lamandumiskindlamad ning ühtlasem on ka õitsemine ja valmimine.

Kasvuregulaatorid, mida suvirapsil kasutada:

1. Tilmor, mille kulunorm sõltub kasvufaasist:

  • Kui rapsil on 5-6 lehte (BBCH 15-16), on kulunorm 0,8-1,0 l/ha.
  • Kui rapsil on 7-8 lehte (BBCH 17-18), on kulunorm 1,0-1,2 l/ha.

Sõltuvalt sordist lüheneb peavarre pikkuskasv 10-25 cm ning külgharude kasv intensiivistub. Lisaks on Tilmoril tugev fungitsiidne toime järgmiste haiguste suhtes: tõusmepõletik (Phoma lingam), ristõieliste kuivlaiksus (Alternaria brassicae), ristõieliste valgemädanik (Sclerotinia sclerotiorum), ristõieliste mustmädanik e fomoos (Leptosphaeria maculans), tsülindrosporioos (Pyrenopeziza brassicae), ristõieliste hahkhallitus (Botrytis cinerea).

2. Caryxi kulunormiks on 0,7-1,4 l/ha. Optimaalne kasutamisaeg suvirapsil on alates 3-4 lehe või lehepaari lahti rullumisest (BBCH 13-14) kuni õiepungade moodustumise lõpuni (BBCH 59). Caryxiga töötlemine hoiab ära suvirapsi liiga tugeva kasvu ning taimed on kompaktsed. Külgharudeni jõuab rohkem valgust ning taimedel on külgharude arenemiseks rohkem ruumi. Caryx vähendab taime kõrgust, kahandades lamandumise võimalust. Tugev lamandumine muudab koristamise keeruliseks, tulemuseks on sageli saagikadu.

Haigustõrje lahendused

Kui rapsi õitsemise ajal on õhuniiskus kõrge ja esineb vihmaperioode, siis on valgemädaniku nakkumise oht suur. See kehtib nii suvi- kui ka talirapsi kohta. Nakkus saab alguse valdavalt lehekaenaldest, kuhu langevad kroonlehed koos eostega püsima jäävad.

Valgemädaniku tugeva nakkuse korral võib saagikadu ulatuda kuni 30% ja enamgi. Haiguse arenedes taim sureb ning kõdrad avanevad enneaegselt, väheneb tuhande tera mass. Haigus on selgemini tuvastatav alles peale õitsemist. Taimevarred muutuvad valkjas-halliks, murduvad ning vart lahti lõigates võib märgata musta värvi sklerootsiume. Haiguse levikuks optimaalne temperatuur on 15-24 ℃.

Valgemädaniku tõrjeks optimaalne aeg on esimeste kroonlehtede langemise hetkel, sest just sel hetkel toimub põhiline nakatumine. Õitsemisaegseks valgemädaniku tõrjeks on võimalik kasutada fungitsiide Cantus Gold 0,4-0,5 l/ha, Pictor Active 0,6-1,0 l/ha ja Propulse 0,8-1,0 l/ha. Need tooted on efektiivsed ka kuivlaiksuse (Alternaria brassicae) vastu, millesse nakatumine toimub veidi hiljem. Kuivlaiksuse arenguks optimaalne temperatuur on 17-25 ℃ ning sarnaselt valgemädanikuga soodustavad haiguse levikut niisked tingimused. Tugeva nakkuse korral on probleemiks kõtrade enneaegne avanemine, mille tagajärjeks on arvestatav saagikadu.

Putukatõrje lahendused

Rapsi on oluline kaitsta ka erinevate putukate eest.

Maakirbud (Phyllotreta spp) on mustad või kollakate triipudega kuni 3,5 mm pikkused hüppavad mardikad. Kõige suuremat kahju teevad nad rapsi taimedele kahe nädala jooksul pärast tärkamist. Elutegevus algab neil siis, kui kevadine temperatuur on 8o C. Päevased kõrged temperatuurid võivad põhjustada maakirbu massilist rünnet. Kuiva ja sooja ilma korral võivad maakirbud rapsi tõusmed hävitada 1-2 päevaga. Tõrjekriteerium – kui taime kohta on 1-3 mardikat ja 5-10% taimedest on asustatud. Maakirbu tõrjel on efektiivsed kontaktsed insektitsiidid, näiteks Decis Mega 0,125-0,15 l/ha ja Kaiso 50 EG 0,15 kg/ha. Efektiivsem on tõrje päevasel ajal, kui maakirbud on aktiivsemad. Päevasel ajal on Decis Mega ning Kaiso 50 EG'd lubatud kasutada siis, kui põllul ei esine õitsvaid taimi, sh umbrohtusid.

Varre-peitkärsakad (Ceuthorrynchus pallidactylus sün. C. Quadridens) on pika kärsakuga, tumedad, 2,5-3,2 mm pikkused kärsakad. Vastseteks on vageltõugud, kes kaevandavad rapsi vartes, liiguvad suunaga ülevalt alla juurekaela suunas. Kahjustatud taimede areng pidurdub, lehed kolletuvad ja taim närtsib. Vahel on kogu vars seest tühjaks söödud, mistõttu vars kuivab ja murdub. Tõrjekriteerium – 1 mardikas kuue taime kohta.

Hiilamardikad (Meligethes aeneus) on rohekas- või sinakasmusta metalliläikega 1,5-3 mm pikkused mardikad. Rapsi kahjustavad tugevalt naeri-hiilamardikad ja sinepi-hiilamardikad. Mardikad söövad õielehti ja augustavad kinniseid õiepungi. Kahjustatud õied närbuvad ja kuivavad. Tugeva kahjustuse korral võib 70% seemnesaagist hävida. Tõrjekriteerium: 1-2 mardikat ühe taime kohta.

Varre-peitkärsaka ja hiilamardika tõrjeks sobib hästi Carnadine Extra kulunormiga 0,25 l/ha. Tegemist on süsteemse ja osalise kontaktse toimega insektitsiidiga. Kahjuri organismi sattudes kahjustab tema kesknärvisüsteemi. Kahjurid lõpetavad toitumise kohe pärast pritsimist, nende liigutused muutuvad koordineerimatuks ja nad surevad 1-2 päeva jooksul. Samuti on insektitsiid tugeva translaminaarse toimega, levides pärast pritsimist läbi kogu taime. Pritsimise aeg on BBCH 31-59 (lehtede ja kasvukuhiku vahe on suurem kui 5 cm kuni vars on saavutanud normaalkõrguse, algab õisiku moodustumine). Lubatud töötlemiskordade arv on 1 kord hooaja jooksul.

Kõdra-peitkärsaka (Ceutorhynchus assimilis) aktiivseim lendlus toimub täisõitsemise alguses. Valmikud munevad munad noortesse kõtradesse, närides kõdra seina augu. Vastne toitub rapsi seemnetest. Kõdra-peitkärsaka massiline levik põllul suurendab ka oluliselt suuremat kahju tekitava kõdra-pahksääse (Dasineura brassicae) kahjustuse levikut. Kõdrasääsk muneb noortesse kõtradesse munad, vanematesse kõtradesse pääseb valmik kõdra-peitkärsaka näritud augu kaudu. Vastsed toituvad kõdra siseseinast ning eritavad mürgiseid eritisi, mis põhjustavad kõdra paisumise ja enneaegse avanemise. Kõdra-peitkärsaka ja kõdrasääse tõrjeaeg kattub üldjuhul õitsemisaegse fungitsiidi tegemisega ning rapsi õitsemise ajal on lubatud kasutada kahjurputukate tõrjeks Mavrik 0,2 l/ha või Mospilan 20 SG 0,2 kg/ha.

Mõnel aastal on oluline kahjur ka kapsakoi (Plutella xylostella). Kapsakoi liblikate lendlemine toimub tavapäraselt maikuu teises pooles. Munad munetakse ristõieliste taimede lehtede alaküljele ning roheka kehaga vastsed toituvad lehekoest, süües lõpuks lehed auguliseks. Talirapsile kapsakoi üldjuhul suurt ohtu ei kujuta, kuid võib siiski kahjustada noori kõtrasid. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata suvirapsi põldudele, mis asuvad talirapsi põldude vahetus läheduses. Kapsakoi vastsed võivad tugevalt kahjustada suvirapsi noori, arenevaid lehti.

Kontaktsete insektitsiidide toime parandamiseks soovitame lisada paagisegusse kas märgajat või Smart Contacti 125- 250 ml/ha, mis on mitteioonne sideaine, mis parandab insektitsiidide kleepuvust ja toimet. Kontaktsetest toodetest on võimalik suvirapsil kasutada Karate Zeon 0,1-0,15 l/ha, Kaiso 50 EG 0,15 kg/ha, Decis Mega 0,125-0,15 l/ha, Mavrik 0,2 l/ha.

NB! Õitsval rapsil on lubatud insektitsiidide kasutamine ajavahemikus 22.00-05.00. Sama tingimus kehtib ka, kui põldudel esineb õitsvat umbrohtu.

Täiendväetamine

Mullaherbitsiididega (Butisan Kombi) paagisegus soovitame kasutada Ruter AA 2,0 l/ha + Humistar 2,0 l/ha. Selle kombinatsiooni kasutamise eeliseks on taimestiku ühtlasem tärkamine, hästi arenenud juurestik, taimede kiire algareng. Ruter AA soodustab narmasjuurte arengut ning parandab toitainete kättesaadavust. Humistari humiinhapped muudavad mullas olevad fosfori lahustumatud ühendid taimedele paremini kättesaadavaks. Toote koostises on rikkalikult vabu aminohappeid, mis parandavad taimede vastupidavust liigniiskusest või kuivusest tulenevale stressile.

Põllumulla bioloogilist aktiivsust ja mullastruktuuri saab parandada, kui pritsida koos mullaherbitsiididega põllule kasulikest mikroorganismidest koosnevat BioSpektrumit 0,25 kg/ha. Tootes sisalduvad bakterid ja seened (Bacillus spp, Thiobacillus spp, Azotobacter spp ja teised PGPR* spp, Mycorrhizae) aitavad tugevdada juurestikku ning parandada lämmastiku, fosfori, kaaliumi jt toiteelementide omastamist. Tänu sellele suudab taim ebasoodsatele kasvutingimustele paremini vastu pidada.

Kasvuaegselt koos umbrohutõrje, kasvureguleerimise või kahjuritõrjega sobivad tooted:

Kaalium

Viimaste aastate ekstreemsed ilmastikutingimused on näidanud, et oluline on tõsta taimede stressitaluvust. Sagenenud on põuaperioodid, millel on väga tugev mõju taimede saagikusele. Kaalium reguleerib taimede veemajandust (õhulõhede avanemise ja sulgemise reguleerimise kaudu). See aitab taimedel põuastressile paremini vastu pidada ja hoida taimede siserõhku ehk turgorit ka kuivaperioodil. Lisaks aitab kaalium tõsta taimekudedes suhkrusisaldust, vähendades taimemahla nö. külmumispunkti ning jääkristallide teket. Seeläbi on taim vastupidavam temperatuuride kõikumisele. Lisaks on kaalium oluline tselluloosi tekkeprotsessis, mis tähendab seda, et taimed on lamandumisele vastupidavamad.

Boor ja molübdeen

Boor mõjutab õitsemist, kõtrade moodustumist ja seemnete arvukust kõtrades ning seemnete õlisisaldust. Molübdeen reguleerib lämmastiku ainevahetust ja taimele kättesaadava nitraatlämmastiku moodustumist. Molübdeeni puudusel on häiritud külgvõrsete, õiepungade ja seemnete moodustumine, seemned jäävad väikseks ja saagikus madalaks.

Taimede varustamiseks booriga on mitmeid võimalusi, näiteks Detera Boron või Detera B Mo 2,0 l/ha Tradebor või Tradebor Mo 2 l/ha , YaraVita Bortrac 2 l/ha, või Epso Bortop 5,0 kg/ha.

Kuna Eestimaa muldades on boori tase madal, siis tasuks üks osa boorist suvirapsile anda koos kõrreliste tõrjeks mõeldud herbitsiidiga või Clearfiled-rapsi herbitsiidiga. Boori vedelväetiste kulunorm võiks siis olla 0,5-1 l/ha. Kahes osas pritsimine aitab puudusest tingitud kahju ennetada, sest raps kannatab booripuuduse all seni, kuni seda lehtede kaudu pritsima hakatakse.

Ekstreemsetes kasvutingimustes (näiteks põud) on efektiivseks lahenduseks Phylgreen B-Mo 2 l/ha. Tegemist on naturaalse pruunvetika (Ascophyllum nodosum) ekstraktiga, mille koostises on boor ja molübdeen. Värskes pruunvetika ekstraktis olevad liitsuhkrute ühendid, näiteks mannitool, aitavad booril põuatingimustes jõuda taimes kõikjale kuhu vaja.

Vaata katsetulemusi

Õitsemisaegse haigustõrjega paagisegusse soovitame kaaliumiga leheväetisi:

Saagi kvaliteedi ja kõrge saagikuse seisukohalt on kaalium olulise tähtsusega.

Vabad aminohapped

Paagisegudesse on soovitus alati lisada 0,5 l/ha vabade aminohapete kontsentraati Delfan Plus. Vabad aminohapped tagavad toitainete kiirema ja efektiivsema imendumise läbi rakuseinte ja liikuvuse taimes. Aminohapete lisamine kaitseb taimi igasuguse abiootilise stressi mõjude eest, taimed taastuvad stressist kiiremini. Eriti head efekti annab Delfan Plusi lisamine segusse tärkamisjärgsete herbitsiididega, et ennetada herbitsiidide kasutamisest tulenevat võimalikku kasvustressi. Kahjustuste ilmnemisel toimib ravivalt pritsimine Delfan Plusi suurema kulunormiga, kuni 2 l/ha.