Kaevandikärbsed
.jpg)
Täiskasvanud kaevandikärbsed on musta või mustjaskollase kehaga 2,5 – 3,5 mm suurused kahetiivalised putukad. Perekonda Liriomyza kuuluvaid erinevaid kaevandikärbse liike on raske eristada, see nõuab mikroskoopi ja täpseid määramisjuhiseid, kuid nendele liikidele ühiseks tunnuseks on silmatorkav kollane laik seljal. Krüsanteemi kaevandikärbsel ja perekonda Phyomyza kuuluvatel kaevandikärbestel täppi ei ole.
Kaevandikärbse kahjustus tomatil, Heini Koskula, Biotus.
Kahjustus
Kaevandikärbsed kahjustavad köögivilju, eriti tomatit ja salatit, aga ka sellerit, kurki ja Hiina kapsast ning dekoratiivtaimi, eriti krüsanteemi ja gerberat.
Bioloogia
Kasvuhoones esinevate erinevate kaevandikärbeste liikide bioloogia ja elutsükkel on väga sarnane. Kaevandikärbse elutsükkel koosneb munast, kolmest vastsejärgust, nukust ja täiskasvanud kärbsest. Täiskasvanud kaevandikärbes elab 3-4 nädalat. Emane muneb lehe sisse kokku 200 – 400 muna. Umbes kolme päeva pärast kooruvad vastsed, kes süües kaevandavad lehe sisse käike. Vastsejärk kestab umbes 5 päeva. Nukkumiseks valmistuv täiskasvanud vastne sööb lehe sisse ava, tuleb selle kaudu välja ja kukutab end maapinnale. Kuid mõned vastsed võivad nukkuda ka kaevandis. Nukufaas kestab 10 päeva, kui nukud ei talvitu. Talvel esineb nukkude puhkeseisundi või aeglasema arengu tõttu täiskasvanuid vähe.
Kaevandikärbse tõrje
Diglyphus isaea
kiletiivaline parasitoid, keda kasutatakse kaevandikärbse tõrjeks soojades oludes ja kahjuri suure arvukuse korral.
Kasuri foto Jarmo Holopainen, Biotus.
Dacnusa sibirica
on kiletiivaline parasitoid, keda kasutatakse kaevandikärbse tõrjeks kurgil ja kahjuri ennetavaks tõrjeks jahedal ajal.