Sookärblased
Täiskasvanud sookärblane on 3-4 mm pikkune, must ja jässakas. Tal on lühikesed ja tömbid tundlad ning lühikesed jalad (seenesääsel on seevastu pikad ja peenikesed jalad ning pikad tundlad). Sookärblaste tiibadel on erineva suurese ja kujuga hallid laigud. Vastne on 5-8 mm, määrdunud rohekaspruun ja kahe hingamistoruga tagakehas. Vastsel puudub selgesti eristuv peakapsel (seenesääsel on must peakapsel).
Kahjuri foto Heini Koskula, Biotus.
Kahjustus
Sookärblased põhjustavad oma väljaheitelaikudega esteetilist kahju dekoratiivtaimedele. Kasvuhoonesalati lehtede vahel hukkuvad sookärblased põhjustavad kosmeetilist ja hügieenilist kahju. Sookärblased võivad kahjustada taimede pehmeid kudesid. Lisaks on teada, et sookärblaste vastsed ja täiskasvanud isendid levitavad taimehaiguseid.
Bioloogia
Lisaks seenesääskedele on teiseks kasvuhoonetes levinud liigiks sookärblased. Sookärblaste areng munast täiskasvanuks võtab aega 9-12 päeva. Emane elab umbes 14 päeva ning selle aja jooksul muneb keskmiselt 300 muna (25°C). Nii vastsed kui ka täiskasvanud isendid söövad erinevaid vetikaid ja teisi kasvusubstraadi pinnal elavaid mikroorganisme.
Sookärblase tõrje
Steinernema carpocapsae
nematood, keda kasutatakse sookärblaste tõrjeks.
Kasuri pilt Jarmo Holopainen, Biotus.
Atheta coriaria
on röövputukas, keda kasutatakse erinevate mullaorganismide nagu leinasääsklaste ja sookärblaste tõrjeks.