Villtäi

Kahjustus

Kilptäiliste vastsed ja emased on kahjurid, kes kahjustavad taime, imedes rakumahla ja eritades mesikastet, mis määrib taimi. Kilptäilised võivad levitada ka taimeviiruseid. Täiskasvanud isased ei kahjusta taimi.

Bioloogia

Paljud kilptäiliste liigid paljunevad neitsisigimise teel. Emane muneb oma kilbi alla suure hulga mune, millest kooruvad vastsed. Sageli on ainult esimene vastsejärk liikuv, teised arengujärgud jäävad taimel paigale. Villtäi emastel on jalad ja nad on võimelised veidi liikuma.

Villtäi Pseudococcus longispinus

Pseudococcus longispinus´e peremeestaimedeks on näiteks asparaagus, begoonia, palmid, hibisk, liiliad ja kaktused. Emased Pseudococcus longispinus´ed elavad lehe pinnale kinnitunult. Nad on umbes 3 – 5 mm suurused ja nad eritavad ümber keha kollaka või hallika vahakatte. Täiskasvanud emaseid iseloomustab kaks pikka sabaniiti, mis asuvad keha tagaosas. Need niidid on sama pikad nagu putuka keha.

Villtäi Planococcus citri

Planococcus citri peremeestaimede valikusse kuuluvad muu hulgas ka ratsuritähed, sõnajalad, orhideed ja erinevad tsitruse perekonna taimed. Planococcus citri kollased munad asuvad kaitstult emase poolt sekreteeritud munakotis. Vastsed on 0,5-4 mm suurused, ümarad. Vahakiht areneb nende pinnale pärast esimest vastsejärku. Täiskasvanud Planococcus citri emane on ovaalse kujuga, 4-5 mm pikk  ja 1,5 mm lai. Ta eritab ümber keha villataolise katte, mis võib olla 5-15 mm. Täiskasvanud emastel võib näha seljal pikisuunalist hallikat triipu. Villtäide imemine nõrgestab taimi. Suurimat kahju põhjustab villtäide eritatav mesikaste ja sellel elavad nõgi- ja jahukasteseened. Lisaks eritab Planococcus citri taimedesse toksiine, mis võib põhjustada mõnedel taimedel väärarenguid.

​