Leinasääsklased

 

Punane kedriklest. Tetranychus urticae (foto autor Tommi Oraluoma)

Täiskasvanud leinasääsklased on 3 - 5 mm suurused saledad tumedad sääsed. Neil on niitjad, umbes poole keha pikkused tundlad. Leinasääsklaste jalad on pikad. Tiibade soonestust iseloomustab „heinahangumuster“, mis lõpeb tiiva otsas: hangu vars algab tiivakinnituskohast  ning haarad lõpevad tiiva servas. Leinasääsklaste vastsed on jalutud ja kahvatud poolläbipaistvad/valged ja neil on must pea. Vastsed võivad kasvada kuni 8 mm pikkusteks.

Kahjuri foto Marika Linnamäki, Biotus.

Kahjustus

Vastsed nukkuvad substraadis. Leinasääsklaste vastsed vigastavad peamiselt noorte pistikute ja seemikute juuri. Suurte ja tervete taimede kasvule ei tekita vastsed praktiliselt üldse kahju. Leinasääsklaste vastsete poolt kahjustatud juurte kaudu võivad taime nakatada taimehaigused. Vastsed ja täiskasvanud leinasääsklased levitavad taimehaigusi ka otse.

Bioloogia

Leinasääsklaste elutsükkel (muna, kolm vastsejärku, nukk ja täiskasvanu) kestab 3 - 4 nädalat (24°C). Emased munevad 100-150 muna ühe nädala pikkuse eluea jooksul. Koorunud vastsed elavad kasvusubstraadis ja söövad pistikute ja seemikute peeneid narmasjuuri ja kasvupunkti kalluskudet. Lisaks sellele söövad nii vastsed kui täiskasvanud leinasääsklased ka erinevaid vetikaid, seeneniidistikku, samuti igasugust lagunenud orgaanilist ainet.


Leinasääsklaste tõrje

Stratiolaelaps scimitus röövlest. Foto Jarmo Holopainen, Biotus.

Stratiolaelaps scimitus (end. Hypoaspis miles)
röövlest, k
eda kasutatakse leinasääsklaste tõrjeks.

Kasuri foto Jarmo Holopainen, Biotus.

Steinernema feltiae foto e-nema.

 

Steinernema feltiae

on nematood, keda kasutatakse leinasääsklaste tõrjeks. 

Kasuri foto: e-nema.

 

Atheta coriaria

on röövputukas, keda kasutatakse erinevate mullaorganismide nagu leinasääsklaste ja sookärblaste tõrjeks.